PILDID: Luigepaar tuli Pärnu jõele nautima varast kevadet, aga sai järgmisel päeval paksu lumevaiba kaela

Eile, siis kui väljas oli veel varajane kevad, võisid tähelepanelikud liiklejad näha Pärnu jõel luigepaari. Vähemalt teisipäeval nägid. 

Mõned aastad tagasi kirjutas linnutundja Olav Renno Maa Elus, et luiged on oma suuruse ja sulestiku poolest ühed silmapaistvamad linnud. Veel kuus aastakümmet tagasi nähti neid Eestis peaaegu üksnes kevadel ja sügisel. Need olid meist põhja ja kirde pool pesitsevad laulu- ja väikeluiged, kes siit läbi rändasid ja toidu suhtes sobivatel merelahtedel, harvem järvedel mõne nädala peatusid. Kuna nende arv küündis kümnetesse tuhandetesse, siis püsisid nad jahilindude kirjas, hoolimata loodusesõprade protestist.

Luiged on suured linnud: kühmnokk-luige pikkus 125 kuni 170 cm, tiibade sirulaius kuni 2,4 m, isaste kaal kuni 16 kg, emastel 10 kilo ümber. Laululuigel on pikkust üle pooleteise meetri, tiibade sirulaius on 2,2 kuni 2,4 m, kaal 8 kuni 15 kilo. Väikeluiged on märksa pisemad – nende pikkus on kuni 125 cm, tiibade sirulaius 1,8 kuni 2,1 m ja kaal 5 kuni 9 kilo. Luikede kogukus nõuab lendu tõustes pikka hoovõttu – lausa mööda vett jooksmist.