Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
Eile, siis kui väljas oli veel varajane kevad, võisid tähelepanelikud liiklejad näha Pärnu jõel luigepaari. Vähemalt teisipäeval nägid.
Mõned aastad tagasi kirjutas linnutundja Olav Renno Maa Elus, et luiged on oma suuruse ja sulestiku poolest ühed silmapaistvamad linnud. Veel kuus aastakümmet tagasi nähti neid Eestis peaaegu üksnes kevadel ja sügisel. Need olid meist põhja ja kirde pool pesitsevad laulu- ja väikeluiged, kes siit läbi rändasid ja toidu suhtes sobivatel merelahtedel, harvem järvedel mõne nädala peatusid. Kuna nende arv küündis kümnetesse tuhandetesse, siis püsisid nad jahilindude kirjas, hoolimata loodusesõprade protestist.