Haruldane altarimaal viidi iluravile

Kolmapäeval võeti Paide Püha Risti kiriku käärkambri seinalt maha 19. sajandist pärinev maal „Õnnistav Kristus”, et see Tallinnasse restaureerimisele viia. Ennistust vajab ka altarisein, millele maal kinnitatud. Ennistuskoja Kanut maali, puidu ning metalli konserveerimise osakonna juhataja Viljar Visseli sõnul on Paide kirikus paiknev kodualtar unikaalne –Eestis on Drossi kodualtareid teada vaid kaks.

H&M Restuudio OÜ maalikonservaator Merike Kallase ja puidukonservaator Juhan Hindi poolt koostatud tegevuskavas on kirjas, et maal on rahuldavas seisukorras, kuid ebaõnnestunud kinnitus alusraamile on põhjustanud terve teose ulatuses sügavad kortsud ning deformatsioonid. Tõenäoliselt puudub maalil stabiilne alusraam ning vajalik on tellida uus, kiilude abil pinguldatav tugikonstruktsioon. Pärast deformatsioonide eemaldamist ning uute lõuendääriste paigaldamist tuleb töö uuesti alusraamile pingutada. Maali katab tugev mustusekiht, samuti võib näha varasemate restaureerimis-ja parandustööde jälgi, mille täielik ulatus selgub konserveerimistööde käigus. Kristuse pea ja õnnistava käe vahel on maalipinnal näha suurem parandus, maalivasakus servas võib silmata väikses ulatuses ka lahtist värvikihti ning lõuendit läbivat kahjustust. Sõltuvalt varasemate paranduste mahust ja kvaliteedist võib osutuda vajalikuks nende eemaldamine ning kahjustunud piirkondade uuesti retušeerimine. Konserveerimistööde viimase etapina tuleb maal katta kaitsva lakikihiga. Teose tagakülg tuleb kaitsta vastava plaadi või kattega, et minimeerida niiskuskõikumiste mõju teosele ning vältida tolmu kogunemist lõuendile ning alusraamile.

Kuna ka altari ülaosas puuduva iluliistu profiil on loetav filiaali küljelt ning kõik ülejäänud liistud on dubleeritavad olemasolevatelt, otsustati pakkuda välja osaliselt taastav lähenemine –puuduolevad puitdetailid, millest on altarikehandiljäljend(st välja arvatud fiaale kaunistavad ristlillikud ning krabid) rekonstrueeritakse, kuid uute osade mõõdukaks visuaalseks eristamiseks viimistletakse taastatud detailid originaalpinnast lihtsustatumalt. Taolist, osaliselt rekonstrueerivat, kuid siiski eristatavat meetodit kasutatakse tänapäeval laialdaselt nii arhitektuuri, interjööri arhitektuursete elementide kui ka näiteks seinamaalingute konserveerimisel. Paide kiriku kodualtari puhul võiks Viljar Visseli hinnangul taolist lähenemist rakendada eelkõige seetõttu, et detailid on võimalik taastada konkreetsete jäljendite ning objekti enda algse eeskuju-joonise põhjal ning säilitada niimoodi ühe unikaalse objekti terviklikkuse.