Palgakasv oli eelmise aasta lõpus kooskõlas majanduskasvuga

Kõrgeim brutokuupalk oli endiselt Harju ja Tartu maakonnas ning madalaim Valga ja Hiiu maakonnas. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Keskmise palga kasv aeglustus aasta lõpus ning palgakulude tõus oli kooskõlas majanduskasvuga. Palga ostujõud suurenes 2019. aastal 5,1 protsendi võrra, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2019. aasta neljandas kvartalis 1472 eurot ning aasta kokkuvõttes 1407 eurot. Aasta keskmine palgatõus oli 7,4 protsenti, kuid viimases kvartalis kasvutempo aeglustus 6,4 protsendile. Mõõduka hinnatõusu tõttu suurenes palga ostujõud ehk reaalpalk 2019. aasta kokkuvõttes 5,1 protsendi võrra, mis on viimase kolme aasta kiireim – viimati ületas reaalpalga kasv 5 protsendi piiri aastal 2016.

Kuigi palgakasvu aeglustumine võis osaliselt olla mõjutatud ühekordsetest teguritest, nagu preemiate nihutamine detsembrist jaanuarisse, on palga kasvutempo vähenenud enamikes majandusharudes. Suurematest tegevusaladest kiirenes palgakasv ehituses ning veidi ka veonduses ja laonduses. Hästi läheb endiselt ka IT- ning sisenõudlusele orienteeritud kaubanduse ning finants- ja kindlustuse ettevõtetel, kus palgakasv püsib majanduse keskmisest kiiremana.

Keskmise palga kasvutempo on viimastel aastatel pidevalt ootusi ületanud ning sellega on kaasnenud palgakulude ennakkasv lisandväärtuse ees. Õnneks ei ole sellega seni kaasnenud olulist konkurentsivõime kadu välisturgudel ning oleme ekspordi jalajälge suurendanud. Samas aasta lõpus aeglustus palgakasv oluliselt ning palgakulude tõus oli kooskõlas majanduskasvuga. Järgnevates kvartalites võib oodata majandusaktiivsuse stabiliseerumist, mis tähendab ettevõtetele napimaid võimalusi töötasude suurendamiseks ning palga kasvutempo aeglustumine on paratamatu.