:format(webp)/nginx/o/2021/05/27/13805774t1hb7fc.jpg)
/nginx/o/2018/04/12/7777085t1hcbfa.jpg)
Välismaised ilmaportaalid ennustavad, et märtsis ilm veel väga soojaks ei lähe. Vastupidi: öösiti tuleb arvestada miinuskraadidega ning kuu keskpaigas võib veel lundki sadada.
Välismaised ilmaportaalid ennustavad: kas märtsis võib juba tõelist kevadsooja loota?
Venelaste ilmaportaal Gismeteo lubab märtsi teiseks nädalaks küllaltki heitlikku ilma: päikest on vähe ning peaaegu iga päev sajab vihma. Õhutemperatuur püsib plussis, kuid ei tõuse üle seitsme kraadi.
Märtsi teiseks pooleks prognoosivad venelased mõnevõrra päikselisemat ilma. Küll aga tuleb kuu teises pooles arvestada öiste miinuskraadidega. Mõnel üksikul päeval ei tõuse õhutemperatuur ka päevasel ajal plusskraadideni. Suurt kevadsooja Gismeteo märtsiks ei prognoosi.
/nginx/o/2020/03/08/12995744t1h3c82.png)
Norrakate ilmaportaal yr.no ei ennusta järgmiseks nädalaks nii sombust ilma kui venelased. Yr.no ennustuse järgi võib lähima kaheksa päevva jooksul iga päev päikest näha. Suurt sooja ei luba aga nemadki. Õhutemperatuur ei tõuse üle kuue kraadi.
/nginx/o/2020/03/08/12995746t1h8b46.png)
Eesti riigi ilmateenistuse järgi võivad 10. märtsi paiku tugevnevad kõrgrõhuharjad üürikeseks ilma kuivemaks ja rahulikumaks muuta ning siis on ööd kargemad, kuid päevane õhutemperatuur on ikka plusskraadides.
Kuu teisel poolel kõrgrõhkkonna jõulisel tugevnemisel on meie ilm varakevadiselt selgete ja kargete ööde ning päikeseliste päevadega, mil ööpäevane temperatuuri amplituud on suur – öine miinimum võib -10°C ja päevane maksimum +10°C ümbrusse tõusta. Keskmine õhutemperatuur on sel juhul normilähedane. Nõrgema või vaid servaga meie aladeni ulatuva kõrgrõhkkonna korral jõuavad üle Läänemere aeg-ajalt sajupilvedest ümbritsetud madalrõhulohud ning sel juhul on ilm muutlikum.