Ümbrikupalga riskiga on 22% Järvamaa ettevõtetest

Ümbrikupalk, foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad viisid 2019. aastal Järvamaal läbi 15 tööjõumaksudega seotud kontrolli, mille tulemusena määrati kokku juurde ligi 48 000 eurot makse. Personaalseid nõustamisvestlusi ümbrikupalga riski tõttu peeti 70 Järva maakonna ettevõtte juhiga, pärast mida 33% ettevõtetest parandas oma maksukäitumist ja nende ettevõtete tööjõumaksude tasumine kasvas oluliselt.

Ümbrikupalgad on jätkuvalt suurim maksuprobleem Eestis. Hinnanguliselt saab Eestis töötasu n-ö ümbrikus ligikaudu 6% töötajatest ja riik kaotab aastas seetõttu 86 miljonit eurot maksuraha. MTA riskianalüüsi kohaselt on töötasudega seotud maksuriskiga 22% Järva maakonnas tegutsevatest ettevõtetest.

Maksuauditi osakonna üksusejuhi Airi Lepassari sõnul on Järvamaa probleemseimad valdkonnad ümbrikupalga maksmises põllu- ja metsamajandussektor ning ehitussektor. „Seetõttu pöörame sel aastal kindlasti kogu maakonnas tähelepanu nii põllu- kui ka metsamajandusega tegelevatele ettevõtetele, samuti ehitusettevõtetele,“ rõhutas Lepassar. 

„Kindlasti hoiame silma peal ka riigihangetel, sest oluline on, et avalik sektor ise töid tellides ei kasutaks ebaausate ettevõtjate teenuseid. Näeme siin olulist rolli ka omavalitsustel ja riigiettevõtetel, kes tellijana saaksid rohkem tähelepanu pöörata alltöövõtjate taustale. Kindlasti muutuks seetõttu konkurents ehitusturul ausamaks ja paraneks ka töö kvaliteet ning tähtaegadest kinni pidamine,“ lisas ta. 

Ümbrikupalgad on jätkuvalt suurim maksuprobleem Eestis.

Silmas tasub pidada, et ümbrikupalga maksmisel on alati kaks osapoolt –  tööandja ja töötaja. MTA lähtub oma kontrollides sellest, et ümbrikupalga teadlikul vastuvõtmisel vastutab töötaja selle eest sama palju kui tööandja ning ümbrikupalga saamine ei vabasta palga saajat tulumaksu tasumisest. „Järvamaal oli möödunud aastal mitmeid selliseid juhtumeid, kus töötaja võttis ümbrikupalka vastu teadlikult ja pidi sellelt hiljem tulumaksu ise tasuma,“ ütles Lepassar.

Ameti üks oluline eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust maksusüsteemi toimimisest ja ümbrikupalkade kahjulikkusest. Seetõttu plaanib MTA Järvamaal korraldada ettevõtjatele suunatud teabepäevi, et selgitada kuidas oma maksuasjad korras hoida. Murekohaks on ka noorte madal maksuteadlikkus ja suurem valmisolek ümbrikupalgaga töötada, mida näitas viimane maksutahte uuring, kus ümbrikupalka suhtusid sallivalt 60% noortest. „Kuigi külastame aktiivselt koole ja teeme noortele suunatud kampaaniaid, tuleb veelgi rohkem panustada maksutahte kasvu ja tulevaste maksumaksjate teadlikkusse, et nad tööturule sisenedes ei oleks nõus saama ümbrikupalka. Seetõttu külastame kindlasti Järvamaa koole ning korraldame õpitubasid noorte maksuteadlikkuse tõstmiseks,“ lisas Lepassar.

MTA seadis 2017. aastal eesmärgiks vähendada ümbrikupalga saajate osakaalu 2021. aastaks poole võrra ehk 8%-lt 4%-le, mistõttu on võitlus ümbrikupalkadega üks olulisemaid fookusi ameti tegevustes.