Maakond tähistab laupäeval Koerust pärit luuletaja juubeliaastat

Kui Kalju Lepik 1944. aastal Hiiumaalt Rootsi põgenes, sai temast Eesti vabaduse eest võitleja, sõdalane värsivibuga, nagu eesti kirjanduslugu teda nüüd tituleerib. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tänavu möödub sada aastat tunnustatud Eesti kirjamehe Kalju Lepiku sünnist, tema juubeliaasta tähistamine algab emakeelepäeval, 14. märtsil kl 12 Paide raekoja saalis. Paljude kirjanike, kriitikute ja kirjandusloolaste arvamistes on Kalju Lepik (7. 10. 1920 – 30.05. 1999) olnud üks meie kõigi aegade rahvuslikemaid loojaid.

Järvamaa muuseumi teadusjuhi Ründo Mültsi meelest on tähelepanuväärne, et Järvamaalt pärineb teinegi Eesti luule suurkuju, Hando Runnel, ning seda rahvuslikkust, mida esindas Runnel oma loominguga kodumaal, kandis Kalju Lepik paguluses. «Järvamaalasest kirjamehe 100. sünniaastapäeva tähistamisega tahame teadvustada keskeestlastele nende kodukohast pärit tuntud kirjamehe loomingut ja pärandit,» ütles ta.

Mülts kutsub Lepiku juubeliaasta korraldustoimkonna nimel kooliõpetajaid, raamatukogude töötajaid ja kultuurikorraldajaid omakandi suurmehe pärandi tutvustusele kaasa aitama ning aasta jooksul maakonna haridus- ja kultuuriasutustes luuletaja sünniaastapäeva tähistama.

«Laupäevasel Kalju Lepiku juubeliaasta avaüritusel esineb Paide raekojas teemakohase ettekandega kirjanik Wimberg (Jaak Urmet). Lepiku luulet loevad Koeru meeste luuleklubi ja Paide gümnaasiumi luulesõbrad. Meenutame udupiltide vahendusel Kalju Lepikut. Muusikalist meeleolu loovad Koeru kultuurikollektiivid. Kaetud on kohvilaud ja avatud teemakohane näitus,» tutvustas Mülts kava.

Kalju Lepik sündis Järvamaal Koerus kontoriametniku pojana 7. oktoobril 1920. aastal. 1940. aastal asutas ta Tartus kirjandus- ja kunstirühmituse Tuulisui ning jätkas pärast sõda selle juhtimist Stockholmis. Kalju Lepik kuulus aktiivselt mitmesse pagulasorganisatsiooni: 1970. aastal valiti ta Eesti Komitee Asemike Kogusse, 1982. aastast oli ta Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees.

Eesti iseseisvuse taastudes pälvis Kalju Lepik kodumaal mitme tunnustuse seas 1991. aastal A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia («Rukkilille murdmise laul»), 1996. aastal autasustas president teda Riigivapi I klassi teenetemärgiga ning 1999. aastal sai Lepikust Järvamaa vapimärgi kavaler.

2003. aastast peetakse Koerus igal aastal Kalju Lepiku luulevõistlust.

Kalju Lepiku juubeliaastat korraldavad-toetavad Koeru raamatuklubi Vaimuvalgus, Koeru haridus- ja kultuuriselts, SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum, Koeru kultuurimaja, Järvamaa muuseumi sõprade selts, Paide linn ja Järvamaa omavalitsuste liit.​