Vabu ametikohti Järvamaal napib

Töötukassa hoone, pilt on illustratiivne. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Statistikaameti andmete kohaselt oli möödunud aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 10 376 vaba ametikohta.

 

Vabade ametikohtade arv vähenes võrreldes 2018. aasta neljanda kvartaliga 1% ja võrreldes eelneva kvartaliga 13%.

Ametikohtade koguarv (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) oli 600 314 ja selles on endiselt suurim töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusala osatähtsus. Suurimad tööpakkujad Eestis on kaubandus, töötlev tööstus ning avalik haldus ja riigikaitse – neil tegevusaladel oli vabade ametikohtade arv vastavalt 2049, 1257 ja 1120. Järgnes hariduse tegevusala 934 vaba ametikohaga.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 1,7%. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim info ja side ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (mõlemal 2,9%), madalaim mäetööstuses ja kinnisvaraalases tegevuses (mõlemal 0,2%). Avaliku sektori vabad ametikohad moodustasid kõikidest vabadest ametikohtadest 30%.

Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju (2,2%) ja Valga (1,8%) maakonnas ning madalaim Hiiu (0,1%) ja Järva (0,4%) maakonnas.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid endiselt Harju maakonnas (75%), sh Tallinnas (62%). Järgnesid Tartu (10,2%) ja Ida-Viru (2,4%) maakonnad. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju (2,2%) ja Valga (1,8%) maakonnas ning madalaim Hiiu (0,1%) ja Järva (0,4%) maakonnas.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku) oli ligi 118 000 ehk see näitaja on 2018. aasta neljanda kvartaliga võrreldes suurenenud 4%. Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arvu poolest olid esikolmikus endiselt hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus ning ehitus. Kõigist töölt lahkunud töötajatest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 9%.