Kas linnarahvas tuli Kesk-Eestisse maapakku?

Kas sinu naabrusesse on tulnud linnainimesi koroonaviiruse eest maapakku? Foto: Urmas Glase

Nädalavahetusel Tallinnast maale suundunud liiklusvool tekitas küsimuse, kas kodukontorisse saadetud vanemad kolisid koos koduõppele suunatud lastega eriolukorra ajaks maakodusse varjule? On ju Järvamaa koroonaviiruse analüüside ametlikes tulemustes seni püsinud nakatunuteta.

Keerulistel aegadel suuremates linnades elavate inimeste maale ümberasumises pole midagi enneolematut. Näiteks juhtus viimase sõja ajal korduvalt, et inimesed tulid sugulaste juurde linnast turvalisematesse küladesse maapakku olukorra rahunemist ootama.

Tänapäeval on internetiühendus igas Eestimaa nurgas ja keeruline pole tööasju järjel hoida kõige kaugemastki metsakülast. Kindlasti on hõredama inimasustusega paikades koroonaviiruse leviku risk madalam.

Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar ütles, et viimastel päevadel on neile tehtud päringuid küsimusega, kas üks või teine omavalitsus on turvaline. Sellest võiks arvata huvi eriolukorra ajaks turvalisem paik leida, kuid kindlat tõestust väitele siiski pole.

Järva vallavanem Rait Pihelgas möönis, et märkas Järva-Jaanist nädalavahetusel läbi sõites võõraid masinaid ja inimesi ning haaras mõttest saata esmaspäeval piirkonnajuhid maad kuulama, kas küladesse on uut rahvast lisandunud.

"Tegu pole kiita, kui lapsed saadetakse vanavanemate juurde, sest eakamad inimesed kuuluvad koroonaviiruse nakkusohu riskirühma," manitses Pihelgas.

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann on teadlik, et kodust kaugel õppivad noored on naasnud kooli õppetööks sulgemisel ja koduõppele üle minemisel kodukanti, kuid suuremasse rahvaste rändesse ta ei uskunud.

Paide linnapea Priit Värk ütles, et kui inimeste Tallinnast või Tartust Paidesse tulek ka tõsi oleks, siis Paide-suuruses linnas see silma ei hakka.

Kas talve otsa jõude seisnud maamajade või suvilate asustamine võib kätkeda ohtu, et ahjud köetakse üle või ütlevad seadmed järsult suurenenud koormuse all üles?

Lääne päästekeskuse pressiesindaja Rain Põllu sõnul ei pea päästeamet aastaringseks kasutuseks mõeldud hoonete kütteseadmete ja elektripaigaldiste varakevadist kasutamist ohuks, sest seadusest tulenevalt peavad kütteseadmed olema igal ajal korras ja korstnapühkija poolt kontrollitud nagu ka peab töökorras olema elektrijuhtmestik.

Kindlasti peavad inimesed ise olema hoolsad ja järgima ohutu kütmise reegleid.