Me peame kõik koos pingutama

Tallinn 20AUG19. Kadrioru lossis kinnitasid president Kersti Kaljulaid ja Kaitseväe juhataja Martin Herem Kaitseliidu ülema Riho Ühtegi õlgadele brigaadikindrali pagunid. Foto Raul Mee Foto: Raul Mee

• Me kõik oleme sellises olukorras esimest korda
• Täna sõltub hästi palju igaühe enda initsiatiivist
• Kaitsmist vajavad vanemaealised ja haigemad
• Usaldame ja toetame neid, kes seda kriisi operatiivselt juhivad

Head Eesti inimesed! Reedest on riigis eriolukord ja eriolukorda juhib peaminister. See oli õige otsus ja on oluline anda nii valitsusele kui meie ametkondadele töörahu ja toetada neid nende töös meid tabanud kriisi lahendamisel.

Kersti Kaljulaid

Eesti Vabariigi president

Aga üksi eriolukord ega kriisikomisjon ei saa meid aidata, kui me kõik koos ei pinguta. Tänan siiralt kõiki ametnikke, poliitikuid, elutähtsate teenuste tagajaid, aga ka lasteaednikke, poemüüjaid, bussijuhte, toidukullereid, ajakirjanikke ja teisi, kes hoiavad meie ühiskonna vereringe töös ja elujõulisena.

Kas Sina, asutuse või ettevõtte juht, oled oma töötajate kodutöö korraldanud, kui see võimalik on? Läbi mõelnud, kuidas ohutumalt töötada, kui kokkupuude on vältimatu?

Me kõik oleme sellises olukorras esimest korda ja me kõik oleme paratamatult mures selle pärast, mida toob homne. Aga siiski – me toimime, ühiskonnana, just ühiskonnana, mitte ametkondade, asutuste ja komisjonidena.

Täna sõltub hästi palju igaühe enda initsiatiivist. Ei maksa oodata, kuni komisjon otsustab, vajadusel tuleb ise tegutseda terve mõistuse ja info põhjal – nii toimetavad paljud kohalikud omavalitsused. Kriisikomisjonid üle Eesti võtavad meetmeid, mida on just nende kodukandis tarvis võtta.

Kaitsmist vajavad vanemaealised ja haigemad ning nõrgemad – võimalusel tuleks nendega lähikontakte vältida, kuid hoida pidevalt sidet näiteks telefoni teel. Püüame teha nii, et riskigruppi kuuluvad inimesed ei peaks tulema poodi, apteeki. See on päriselt eluohtlik.

Tänan omavalitsusjuhte, kes on selle peale mõelnud. Loodetavasti on selle peale mõelnud kõik nooremad inimesedki. Kas Sina oled oma emale või vanaemale helistanud ja abi pakkunud? Tee seda või leia lähemal asuv noorem sõber või sugulane, kes seda teha saab!

Kas Sina, asutuse või ettevõtte juht, oled oma töötajate kodutöö korraldanud, kui see võimalik on? Läbi mõelnud, kuidas ohutumalt töötada, kui kokkupuude on vältimatu? Jaganud oma personali mitmeks grupiks, et luua reserv, kui esimest, tööl olevat gruppi, peaks viirus tabama?

Ma usun, et oled. Veel kord – terviseamet, valitsus ega keegi muu ei tea paremini Sinu asutuse, Sinu pere, Sinu küla olusid. Mõtleme kõik, mida me koos teha saame selleks, et üles ehitada viiruse peatamiseks vajalik sotsiaalne distants või jääda terveks ka siis, kui väga suurt distantsi polegi võimalik hoida.

Hoiame üksteist! Usaldame ja toetame neid, kes seda kriisi operatiivselt juhivad!