Meie suurim trump on hajaasustus ja harvad lähikontaktid

Ingrid Alt Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

• Olukorra tõsidus jääb paljudele mõistmata
• Lähikontakte tuleb igal juhul vältida
• Perearstid aitavad igal ajal distantsilt

Paide Vee perearstikeskuse perearsti Ingrid Aldi (pildil)  meelest pole eriolukorra tõsidus ja koroonaviiruse ohtlikkus paljudele veel päris selgeks saanud. Ta toob esile viimastel päevadel inimeste käitumises ilmnenud kitsaskohti ja palub inimestel nendest vigadest õppida.

Ingrid Alt ütles, et sai pühapäeva õhtul Eesti rahvusringhäälingust «Aktuaalse kaamera» uudiseid vaadates šoki. «Videolõik sellest, mida inimesed tegid eriolukorra kehtestamise ajal välitingimustes, oli õõva tekitav ja näitas, et tegelikult ei saada olukorra tõsidusest üldse aru,» lausus ta.

Alt manitses inimesi mitte minema kõndima raba kitsastele laudteedele, kus on eelnevalt autode hulgast näha, et rahvast on palju. «Meil on küllaga ilusaid metsateid ja avaraid parke, kus jalutada ja üksteisest meetri kauguselt mööduda. Kitsas laudtee, kus inimesed saavad üksteisest mööda vaid lähestikku olles, on ülimalt ohtlik. Enamasti möödumisel ka kõnetatakse üksteist ja kui keegi on enesele teadmata viirusekandja, ongi kahju sellega juba sündinud,» selgitas ta.

Suhelda tuleb arvestatava vahemaaga

Aldi ütlust mööda tulevad inimeste suust rääkimise ajal paratamatult piisad, mida silmaga pole näha, ja just sedakaudu nakkus levibki. «Suhtlemisel teiste inimestega tuleb praegu hoida vähemalt meetrist distantsi,» lisas ta.

Seega on värskes õhus liikumine mõistlik üksnes juhul, kui seda tehakse üksinda või usaldusväärse tuttavaga, kellega hoitakse suheldes meetrist või paarist vahemaad,» lausus ta.

Uudistesaates nähtud videolõigus, mis oli filmitud Väätsa matkaraja veerel, nägi Alt veel teistki täiesti kohatut käitumist. Nimelt tähistati seal laua ümber lapse sünnipäeva. Osalised ütlesid, et jätsid sünnipäeva siseruumides küll ära, kuid tulid ikkagi kokku ja istusid ühise laua taga.

Alt ütles, et pole mitte mingit vahet, kas inimesed on koos toas või õues. «Välikeskkond ei kahanda viiruse leviku ohtu mitte mingilgi moel. Kõige hullem on aga praegusel ajal katta ühine söögilaud ja istuda kambakesi selle ümber,» hoiatas ta. «Inimesed vestlevad ju söömise ajal ja võtavad toitu kätega. Ilmselgelt kanduvad pisikud ühel või teisel moel toidule ning sealtkaudu võib täiesti kindel olla, et need jõuavad ka kõigi teisteni, kes seda toitu puutuvad.»

Praegu on Aldi ütlust mööda kõige targem igasuguseid ühissöömaaegu tuttavate ja sõpradega vältida ning süüa toitu kiivalt omaette. «Las lapsed tellivad Hesburgerist friikaid või burgerit, aga toogu need koju ja söögu omaette, mitte ärgu mingu koos sõpradega välja sööma,» soovitas ta.

Võimalikku viiruseohtu seadis Aldi hinnangul ennast ka telereporterile intervjuud andnud eakas inimene Türil Tolli metsa serval, kes samal ajal sportis välitrenažööril. «Metall- ja plastpinnad kannavad kõige paremini viirust edasi. Ei maksa unustada, et viirusetekitajad püsivad nendel ka välitingimustes elujõulisena kuni kolm ööpäeva,» põhjendas ta. «Igal muul ajal oleksin sellise käitumise peale käsi plaksutanud, kuid praeguses olukorras otsis see memm põhimõtteliselt surma.»

Absurdsena nägi Alt ka olukorda, mis oli eile hommikul ühes Paide apteegis. «Inimesi lasti apteeki ühekaupa ja kõik ukse taga ootajad kogunesid kitsasse eesruumi, kus sõna otseses mõttes hingasid ja piserdasid üksteisele näkku. Lastes inimesed apteeki sisse, olnuks neil palju rohkem võimalust üksteisest eemale hoida ja võimalikku viirust mitte levitada. Sel moel inimesi väikesse ruumi kokku suruda on väga vale,» selgitas ta.

Selliseid näiteid elust enesest võiks Alt tooma jäädagi. «Ma palun inimesi südamest, et õpime teiste riikide vigadest ja hoiame päriselt ka üksteisest eemale. Ei ole mõistlik omale sõpru külla kutsuda või ise kusagil vajaduseta ringi patseerida. Ainult nii suudame me halvima ära hoida,» lausus ta.

Rahvarohkeid paiku, nagu buss ja pood, tuleks igal juhul vältida nii palju kui võimalik. «Tegelikult ongi mõistlik korraga ära osta nädala toiduvaru ja mitte rohkem siis poodi minna,» ütles Alt. «Poes soovitan kindlasti kasutada ühekordseid kummikindaid, kasvõi majapidamiskindaid, ning need kauplusest väljumise järel tagurpidi tõmmata ning kohe ära visata. See pole imelik, vaid tänasel päeval normaalsus. Nii kaitseme ennast, teisi kui ka kaupluste töötajaid.»

Kui inimestel on hirm, et äkki nad on poekoti või millegi muuga ikkagi nakkust koju toonud, siis koduseks pindade puhastuseks soovitas Alt kasutada kloori sisaldavaid puhastusaineid. «Tõmmake nendega pinnad üle ning jälle on midagi enda ja oma koduste heaks ära tehtud,» sõnas ta.

See siiski on surmatõbi ja viinast ei saa abi

Sulaselgeks rumaluseks peab All ka seda, et mõne kõva mehe meelest hävitab viinajoomine viiruse nende sees ära. «No ei tee see viin koroonaviirusele midagi. See on ikkagi inimkonna massiliseks tapmiseks mõeldud viirus, mille vastu etanooliga ei saa. See oleks ju liiga lihtne,» lausus ta.

Aldi ütlust mööda ei maksaks loota ka eestlaste üldiselt tuge­vale immuunsüsteemile. «Me ei tea tänase seisuga, mis sellele viirusele ei meeldi ja mis teda inimestest eemal hoiab. Võibolla on see mõni lapseeas tehtud vaktsiin, võibolla tugev immuunsus, võibolla midagi muud,» arutles ta. «Üks mis kindel – meie suurim trump on hajaasustus ja avarus inimeste elupaikade ümber. Just ruumi ja avarust meie ümber tasub hinnata ning võtta sellest nüüd maksimum.»

Kui inimesed peavad kõigist reeglitest kinni, siis pääseme Aldi ütlust mööda ehk haiguse hullemast levikust. Tema hinnangul oli koolide, spordisaalide ja muude ühiskasutatavate asutuste sulgemine õige otsus. «Neid pole vaja isegi tingimata desinfitseerida, kui seal enam keegi ei käi, sest kolme päeva möödudes on viirus pindadel niikuinii surnud ja oht sellega möödas,» ütles ta. «Kui aga keegi ikka hiilib salaja koolimajja või jõusaali trenni tegema, teeb ta sellega ühiskonnale kurja, andes viirusele uut elujõudu.»

Mis aga puutub arstiabisse, siis perearstid on Aldi selgitusel praegu valmis inimesi nõustama, ravima ja aitama igal ajal, kui inimesed saaksid aru, et arstikülastus tuleb ette registreerida ja suvaliselt sisse astuda ei saa praegu ühtegi meditsiiniasutusse. «Me hoiame kõik suhtluskanalid töös: saata saab meili, internetikeskonnas e-nõustamist küsida, helistada. Minu mobiiltelefon on kirjas nii perearstikeskuse uksel kui ka veebilehel ning ka minu kolleegid on oma kontakte jaganud. Me vastame abivajajatele ka õhtuti,» täpsustas ta.

Põhjus, miks arstid patsi­ente enda juurde suvalisel ajal ei lase, on ilmselgelt võima­liku ohu ennetus. Alt selgitas, et nad tahavad ühtviisi aidata nii kroonilisi haigeid, lapsi kui ka gripihaigeid, seetõttu ajasta­vadki nad inimeste visiite sõltuvalt kaebusest. «Läbisegi kõiki vastu võttes poleks nakatumisohtu ära hoida võimalik. Nii teemegi iga rühma vastuvõttude järel ruumide ja pindade põhjaliku deinfitseerimise ning vahetame ka oma töörõivaid,» lausus ta.

Kokkuvõttes on Ingrid Aldi sõnum järvalastele lihtne: ärge alahinnake koroonaviirust ja järgige kehtestatud ennetusabinõusid. Hoidkem üksteisest ja ühiskasutatavatest kohtadest eemale ning kaitskem end nakatumise eest igal võimalikul moel.