/nginx/o/2020/02/02/12911586t1hbd5f.jpg)
Keskkonnaministeerium kutsub erametsaomanikke üles kevad-suvel metsas toimetades linde võimalikult palju säästma. Kõige õigem on ka erametsas sarnaselt RMK-ga pidada linnurahu. Kui aga kevadsuvine raie on möödapääsmatu, siis tuleb vältida raiet linnurohkete kasvukohatüüpidega metsades.
Et võimalikult vähe lindude pesitsusi metsatööde tõttu nurjuks, on Keskkonnaministeerium saanud valmis juhised, kuidas erametsaomanikud sel ajal oma metsades toimetama peaksid.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve hinnangul on linnurahu pidamine kujunemas sotsiaalseks normiks. See, kuidas oma metsas toimetada, on omaniku teadlikkuse ja huvi küsimus. „Keskkonnaministeerium saab oma teavitusega metsaomanike teadlikkust suurendada,“ nentis Järve.
Seaduse järgi ei ole kevadine raierahu Eestis kohustuslik, küll aga on keelatud pesade ja munade tahtlik hävitamine ning kahjustamine, pesitsevate lindude häirimine või pesade ära viimine nii metsas kui mujal, näiteks linnaparkides.
Erametsaomanikele mõeldud nõuanded on üleval Keskkonnaministeeriumi kodulehel ja ministeeriumis on saadaval ka „Märka lindu“ voldikud.
Keskkonnaministeeriumi tellitud ja Tartu Ülikoolis valminud uuring „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“ soovitab pidada linnurahu ja rõhutab, et kindlasti peab vältima raiet linnurohketes kasvukohatüüpides, eelkõige lehtpuuenamusega salu- ja laanemetsades, samuti sooviku- ja palumetsades, ning valida linnustikku võimalikult vähe häiriv raieliik.
Uuringu autori, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogi Marko Mägi sõnul pannakse metsalindude nagu ka kõikide teiste elusorganismide heale käekäigule alus sigimisperioodil: edukas pesitsemine tagab ka järgnevate põlvkondade edu.
„Seepärast oleks kevadel metsas raierahu pidamine igati loogiline,“ märkis Mägi. „Häiringud sigimisperioodil, olgu selleks siis lageraie või teiste majandamisviisidega kaasnev müra, ei lase paljudel metsalindudel edukalt pesitseda. Küsimus on, kui paljudel, ja kas me oleme valmis seda aktsepteerima,“ lisas Mägi, „Kindel on, et pesitsusaegne lageraie ei jäta lindudele mingit võimalust - vanalinnud võivad küll pageda, kuid pesakonnad hukkuvad. Seega on elupaiga kadumise tõttu kevadsuvisel lageraiel selge negatiivne mõju lokaalsele linnustikule ja võimalusel tuleks raiet sel perioodil vältida.“
Eesti linnustiku, sh. metsalindude arvukust ja arvukuse muutusi hindab regulaarselt, 5-6-aastase sammuga Eesti Ornitoloogiaühingu töörühm. Viimase aruande kohaselt pesitseb Eesti metsaelupaikades umbkaudu 7,5–10,7 miljonit haudepaari linde. Metsalindude indeksi (Forest Bird Index ehk FOBI) järgi on Eesti metsalindude populatsioonide käekäik sarnane Põhja-Euroopa riikidega, kus negatiivses mõttes on olnud murdepunktiks sajandivahetus.
Ka liigiti on lindude käekäik erinev, näiteks on kasvanud kaelustuvi, käbliku, pasknääri, värbkaku ja valgeselg-kirjurähni arvukus. Samas on neid liike, kelle arvukus on kahanemas, siiski rohkem. Vähenenud on näiteks kanakulli, metsise, mitme lehelinnu liigi, hall- ja vainurästa, must-kärbsenäpi ja tutt-tihase arvukus. Levikut on laiendanud must-lepalind, merikotkas, laanerähn, kalakotkas. Kõige arvukam Eesti metsade pesitseja on metsvint, kerges langustrendis on tavalisemad linnuliigid (nt sabatihane) ja kõige rohkem on tõusnud mänsaku arvukus.
Erametsaomanikele mõeldud nõuanded on üleval Keskkonnaministeeriumi kodulehel ja ministeeriumis on saadaval ka „Märka lindu“ voldikud.