iDeal kampaania

Kodus õppijad kohanevad uudse olukorraga

  • Eelmise nädala lõpus registreeriti e-koolis üle 8000 uue kasutaja
  • Ministeerium soovitab kahel esimesel nädalal numbrilisest hindamisest hoiduda

Nii see käib: hommikul vaatab Paide Hillar Hanssoo põhikooli II klassi õpilane Simo Kivi­soo arvutist üle, milliseid ülesandeid õpetajad jaganud on, ja asub neid täitma. Lisaks tuleb veebi teel kaasa teha ka muusikakooli tunnid, selles on abiks videokõne.

FOTO: Kristo Kivisoo / Järva Teataja

Esmaspäevast õpib koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorra tõttu üle 153 000 Eesti kooliõpilase vähemalt kaks nädalat kodus. Nii ka Järvamaal. Veidi harjumuspäratu koolieluga kohanemine läheb mõnel kergemalt, teisel keerukamalt.

Nädal algas tuhandetele õpetajatele ja õpilastele, aga ka lapsi koduõppel toetavatele vanematele ebameeldiva üllatusega, sest e-kooli veebikeskkond oli üle koormatud, mistõttu ei pääsenud soovijad ülesannetele ligi.

Eelmise nädala lõpus registreeriti e-koolis üle 8000 uue kasutaja. «Uueks nädalaks eeldati umbes kümnekordset kasutajate hulga kasvu ja vastavalt sellele kasvatati ka serverite võimekust. Kasutajate arvu kasv oli plaanitust üle 30 korra suurem ja süsteem ei pidanud vastu,» põhjendas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Sten Otsmaa.

Paremini algas nädal nende koolide õpilastel, kus on kasutusel Stuudiumi keskkond, mis toimis häireteta. Siiski tunnistasid kahe Järvamaa kooli õpilast Järva Teatajale, et igal juhul eelistavad nad päris kooli e-õppele, sest veebi teel õppimine – eriti juhul, kui mõni programm või internetiühendus alt võib vedada – tekitab asjatuid pingeid.

Õpetajana on mul küll elu pikimad tööpäevad. Esmaspäeval tuli ikka 12 tundi ära

Samas on neidki, kes kasutavad segast olukorda kõigeks muuks kui õppimiseks ja tõenäoliselt võib see kajastuda ka kevadel koolitunnistusel. Siis pigem negatiivsete tulemustena.

Roosna-Alliku põhikooli direktor Riina Hiob sõnas, et esmaspäev algas tal kodukontoris üsna rahulikult. Telefon polnud punane ega postkast kirjadest ummistunud, kuid oli vaja korraldada õppetööd, aidata kolleege uue olukorraga kohanemisel.

E-kooli keskkonna kokkujooksmine Roosna-Alliku koolis paanikat ei tekitanud, sest kool kasutab Stuudiumi keskkonda. Tegelikult tehti suuremad ettevalmistused ära juba eelmisel nädalal, kui omamoodi kriisikoosolekul arutati läbi, mida ja kuidas täpselt korraldada. Uutmoodi olukorraga kurssi viimine jätkus nii talle kui ka õpetajatele ka nädalavahetusel.

«Sai rohkem läbi mõeldud, kuidas korraldada õppetööd ja millele tuleks tähelepanu pöörata. Näiteks vajas kaardistamist see, kas kõigil õpilastel on digivahendid olemas. Ka see, et õpetajad ei koormaks ega külvaks õpilasi üle erinevate veebikeskkondadega. Mida vähem klikkamisi ja lehitsemisi veebis, seda vähem on õpilase tähelepanu häiritud,» selgitas ta.

Lisaks oma ametist tulenevate küsimuste lahendamisele tuli Hiobil jälgida, et ka tema kaks koolis käivat tütart õppetööga järjel püsiksid. Vanem õpib Paide Hammerbecki kooli kuuendas klassis, noorem on sama kooli kolmanda klassi õpilane.

Hiobi hinnangul oli esmaspäevane esimene kodukoolipäev kõigile veidi ärev. Nii andis vanem tütar teada, et Stuudium tõrgub. Ent lõunaks sai ta kõik õpitud. Nooremale tütrele oli harjumatu olukord, kui ema ühtäkki tema õppimist kogu aeg üle vaatas, mis sest, et õppetöö kontrollimine on kodus igapäevane. «See-eest teisipäevane kodus õppimine oli juba sujuvam ja igaüks nohises oma laua taga. Püüame kodus jätkata samasugust rutiini, nagu oli meil enne,» ütles Riina Hiob.

Teisipäeva õhtul võis ta tõdeda, et õpetajad on kenasti hakkama saanud ja nad on õpilastele jagatavatele ülesannetele lähenenud loovalt. «Olen õpetajaid julgustanud ja andnud tagasisidet. Meil on isegi virtuaalne õpetajate tuba, kus me igal hommikul koos alustame ning päeva jooksul jagame oma rõõme ja muresid,» lausus Hiob. «Kuid kindlasti teeb murelikuks üheksanda klassi õppetöö, sest valitseb teadmatus, kui kauaks õppetöö kestab distantsõppes. Elame kahenäda­laste tsüklite kaupa.»

Laupa põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kerli Rhede ütlust mööda on olukord kahe päeva kokkuvõttes endiselt segane. Kuigi esmaspäev algas kooliperele samuti kerge paanikaga, sest e-kooli töö oli häiritud ja ka Opiq (pilveteenus, kuhu laetakse ülesanded – toim) jooksis kokku, ent need mured murdusid Rhede hinnangul kiiresti. «Õpetajad olid nagu kiirreageerimisrühm, kes Messengeri kaudu jagasid jooksvalt infot, paralleelseid võimalusi, ülesandeid, kaasõpilased, kellel e-kool toimis, jagasid omakorda ekraanitõmmiseid ülesannetest,» selgitas ta.

E-õppe halva poole pealt tõi Rhede esile selle, et kuna suhtlus käib peamiselt Messengeri vahendusel, hakkab sõnumitest märku andev telefon päeva teiseks pooleks kergelt närvide­legi käima. «Samas on see siiski mõistlikum, kui iga asja pärast helistada. Kurb on ka tõdeda, et päris paljud lapsed jäävad tehnikaga hätta – nutipõlvkond küll, kuid õppekeskkondades tuleb ette veidrat saamatust. Loomulikult on oma rolli mänginud tõrked, mis on tekkinud ülekoormatusest keskkondades,» lausus ta.

On ka midagi head: Rhede hinnangul on väga paljud õpilased hoolimata harjumatust olukorrast siiski motiveeritud. Kuigi on neidki, kes ülesandeid täitma just ei torma. «Õpilased teevad oma töid kenasti, küsivad, ka üksteist aidatakse ja nõustatakse – see süsteem täitsa toimib vähehaaval. Õpilased pöörduvad julgelt õpetajate poole, suhtleme Messengeris, lahendame ette­tulevaid probleeme üheskoos,» tõi ta näiteid.

Teine distantsõppe päev kulges Rhede hinnangul juba rahulikumalt. «Ilmselt tasapisi ärevus vaibubki, me harjume uue õppekorraldusega, õpilased hakkavad ehk mõistma, kui suur roll on õpetajal ja kui lihtne on koolis vahetult suhelda. Samas on ise õppides parem oma aega plaanida, ka see oskus tahab arendamist,» arutles ta.

Esmaspäeva õhtul tehti Laupa kooli VII–IX klasside õpilaste seas küsitlus, kaua tööle aega kulus. Tulemused ulatusid mõnest tunnist 12 tunnini. Kerli Rhede meelest kulus rohkem aega tõenäoliselt neil, kel oli tehnilisi tõrkeid. «Õpetajana on mul küll elu pikimad tööpäevad. Esmaspäeval tuli ikka 12 tundi ära (nagu ilmselt paljudel teistelgi). Täna (teisipäeval – toim) tegin poolteisetunnise õuevahetunni, see tähendab, et peaksin kümne tunni sisse mahtuma vahest,» lausus ta.

Rhede märkis, et tundide ettevalmistus nõuab hoopis teistsugust lähenemist. «Pean mõtlema kõikide võimekusele, tehnilistele võimalustele ja nii ongi mõnel puhul kõige lihtsam lasta saata lihtsalt foto tehtud kirjalikust tööst vihikus või töövihikus. Ka pildistamise oskus vajab arendamist ja pildi saatmine polegi nii lihtne,» lausus ta.

Ministeerium soovitab hindamisega mitte kiirustada

Haridus- ja teadusministeerium soovitab õpetajatel distantsõppe tingimustes hoiduda vähemalt esimesel kahel nädalal numbrilisest hindamisest. Keskenduma ei peaks niivõrd laste õpitulemuste numbrilisele hindamisele, vaid suunama tähelepanu õppekorraldusele ning uues olukorras toimetulekule. Numbrilise hindamise asemel on sõnaline kujundav hindamine sobivam õpilaste tagasisidestamise ja motiveerimise viis.

Ministeerium soovitab õpetajatel läbi mõelda, millised tagasiside andmise võimalused töötavad numbrilise hindamise asemel kõige paremini just nende õpilastele. Samuti on oluline analüüsida, millises mahus ja millise aja­lise sammuga ülesandeid anda. Kindlasti ei ole mõistlik anda selliseid ülesandeid, mida peab lahendama aja peale või ainult kindlal kellaajal.

Õpilased ei saa tegutseda samades tingimustes: kodud on erinevad ning seadmete ja nende kasutajate arv varieerub. Tuleb koguda lastelt ja nende vanematelt süsteemselt tagasisidet ja leida võimalusi sellega arvestada.

Oluline on õpetajate koostöö, et anda õpilastele rohkem mitme õppeaine teadmisi ja oskusi arendavaid ülesandeid.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles