Saada vihje

Järvamaa kinnisvaratehingud moodustavad riiklikus võrdluses kaduvväikse osa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvara
Kinnisvara Foto: Shutterstock

Maa-ameti andmetel toimus Eesti kinnisvaraturul 2020. aastal veebruaris 3963 ostu-müügitehingut, mis on ligi 10 protsenti rohkem kui eelmise aasta veebruaris. Tehingute koguarvust 50 protsenti toimus korteriomanditega, 29 protsenti hoonestamata ja 15 protsenti hoonestatud maaga ning ülejäänud 6 protsendi hulka jäid tehingud mitteeluruumide ning hoonestusõigustega.

Veebruaris oli kinnisvaraturg traditsiooniliselt aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus ligi 45 protsenti kõikidest tehingutest. Järgnesid Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakond vastavalt 12, 8 ja 7 protsendiga tehingute koguarvust. Ülejäänud maakondade osatähtsus jäi alla 5 protsendi, sh Järvamaal 2,1%.

Veebruarikuus müüdi korteriomandina 1997 eluruumi. Korteriomandi ostu-müügitehingute koguarv oli eelmise aasta veebruariga võrreldes ligi 20 protsenti suurem. Korteriomandite koguarvu kasvu taustal on samuti kasvanud kolme suurima keskuse korterite ruutmeetri keskmine hind – Tallinnas oli ruutmeetri keskmine hind 2100 eurot (kasv eelmise aasta veebruariga võrreldes 10 protsenti), Tartus 1600 (kasv 14 protsenti) ja Pärnus 1100 eurot (kasv 12 protsenti).

Kommentaarid
Tagasi üles