Kolmapäeval tuvastasid laborid kahe päeva testide põhjal 134 nakatunut

Copy
Artikli foto
Foto: Tairo Lutter

26. märtsi hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 538  inimesel, teste on kokku tehtud 7090.

Terviseamet andis teada, et alates tänasest avaldavad nad testimise tulemusi terviseinfosüsteemi (TIS) andmetel, sest terviseinfosüsteemi laekuvad andmed saatekirjapõhiselt. Lähtuvalt algandmete allika muutusest ja ka testimise suurenemisest lisandus 25. märtsil avaldatud laboriandmetega võrreldes täna 134 uut positiivset juhtu. Nüüdseks tehakse keskmiselt 1000 testi päevas.

„Täna avaldatud andmed on sisuliselt viimase kahe ööpäeva tulemus. Sellest tulenevalt tegi ka positiivsete analüüside statistika järsu hüppe,“ ütles täna terviseameti kriisistaapi juhtiv Ragnar Vaiknemets, kelle sõnul aitab terviseinfosüsteemi päringutele üleminek andmeid edaspidi kergemini koguda. „Homsest peaks olukord normaliseeruma, sest saame andmeid positiivsete testide kohta samadel alustel kui täna.“

Terviseamet ei saanud varem terviseinfosüsteemist selliseid päringuid teha, TIS-i kasutamise vajaduse tingis nii mitme labori testimisvõimekuse teke kui erasektori partneri kaasamine. „Võimalus terviseinfosüsteemi selliste päringute tegemiseks kasutada teeb andmete kogumise oluliselt kiiremaks.“  

Enim lisandus positiivseid analüüsivastuseid Harjumaal (59), Saaremaal (54) ning Tartumaal (10). Vanusgruppide vaates on ligi veerand (23 protsenti) positiivselt testitutest vanemad kui 60 eluaastat. Detailseid vanusgrupi tulemusi ja laborite laekunud tulemusi  tervise- ja heaoluinfo süsteemide keskus (TEHIK) täna veel kontrollib, mistõttu vanusgrupi andmeid avaldame kontrollide järgselt. 

Eileõhtuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 29 patsienti, neist 7 on intensiivravis ning 6 on kriitilises seisundis. Eile pärastlõunal suri üks COVID-19 haigestunud inimene.

Seoses esimese vanemaealise inimese surmajuhuga ja nakatumistega hooldekodudes rõhutab terviseamet, et:

  • Rangelt on keelatud külastused hooldekodudesse, sest see seab ohtu hoolealuste tervise.
  • Inimeste vahel kontaktide vähendamine on väga oluline, sest teisiti ei ole võimalik haiguse levikut piirata.
  • Samuti tuleb lähinädalatel vältida hooldekodu elanike liikumist hooldekodude vahel ning hoiduda uute elanike vastu võtmisest. Hooldusvajadusega eakate puhul tuleb pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole vajalike kodus osutatavate teenuste saamiseks.
  • Terviseamet, sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud juhise, kuidas käituda nakkuskahtlusega kliendi või töötajaga hoolekandeasutuses. Juhis on saadetud kõikidele hoolekandeasutustele. Sotsiaalkindlusamet on hooldekodudega pidevas kontaktis ja valmis juhtumipõhiselt olukorrale reageerima.
  • Viimastel nädalatel on sotsiaalkindlustusamet koostöös terviseametiga aktiivselt tegelenud hooldekodude teavitamisega ja selgitamisega, et hügieeninõuete järgimine on nakatumise ennetamisel määrava tähtsusega. Iga teenuseosutaja vastutus on tagada, et kõik soovitused ja meetmed oleksid maksimaalselt rakendatud.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld, esialgu 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.

Lisainfot leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus ja Terviseameti Facebookist. Eriolukorda puudutavatele küsimustele leiab vastused valitsuse kodulehelt www.valitsus.ee/et/eriolukord#KKK .

Tagasi üles