/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2019/12/08/12797032t1hf334.jpg)
Keskkonnaagentuuris valmis äsja Endla soostiku idaosas eelmisel aastal läbi viidud hüdrometeoroloogiliste vaatluste tulemusi kokku võttev väljaanne “Soo aastaraamat 2019.”
Mustikas õitses varem ja soo muutus rutem värviliseks
Aastaraamatust nähtub, et 2019. aasta oli Männikjärve ja Linnusaare rabas teostatava hüdrometeoroloogilise seire osas tavapärane, pikaajalisi maksimume ja miinimume ei ületatud. Veebruaris-märtsis jäid külmakraadid tagasihoidlikuks ja ka lume sulamine toimus suurema kevadise suurveeta. Suveperioodi sademete hulk oli tagasihoidlik ning veetasemed mõõtepunktides madalad.
„Madala veetaseme tõttu oli kobraste ehitustegevus võrreldes varasemate aastatega Endla rabas eriti aktiivne,“ lisas Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna peaspetsialist Marju Merila.
Kuna 2018-2019 aasta talvised külmakraadid olid tagasihoidlikud, jäi külmumisperiood pikaajalisest keskmisest märgatavalt lühemaks. Soopinna külmumine algas 2018 aasta 30.novembril, mis on 15 päeva hilisem kui vaatlusperioodi keskmine.
Aastaraamatust nähtub, et 2019. aasta oli Männikjärve ja Linnusaare rabas teostatava hüdrometeoroloogilise seire osas tavapärane, pikaajalisi maksimume ja miinimume ei ületatud.
2019 aasta viimane kvartal oli soe ja pinnase külmumist esines vaid novembri viimasel ning detsembri esimesel dekaadil. “Soo jaoks tähendab see seda, et soo veeringesse ei tekkinud aasta lõpukuudel külmumisseisakut, ning käesoleva aasta kevadise suurvee veehulk vähenes.“ selgitas Merila.
Maksimaalne soopinna külmumissügavus oli seetõttu vaid 14 cm, jäädes tublisti alla viimase 60 aasta maksimaalsele 62 sentimeetrile 15.märtsil 1972.
Pehme talv ja pinnase varasem sulamine muutsid ka soo rutem värviliseks. Tavapäraselt on jõhvika õitsemine olnud jaanipäeva ajal, kuid nüüd oli jõhvika õitsemist märgata juba 10. juunil. „Kuna äsjamöödunud talv oli samuti väga pehme, võime ilmselt soode varasemat värviliseks muutumist näha ka sel aastal.“ lisas Merila.
2019. aasta aastaraamat on esmakordselt esitatud ArcGIS kaardiloona ning eraldi on lisatud ka Exceli andmetabelid. Kaardilugu on vaadeldav siit. Varasemad soo aastaraamatud on kättesaadavad Riigi Ilmateenistuse kodulehelt.