Häirekeskuse infotelefoni vabatahtlikud on teenindanud 20 000 kõnet

06. August 2015,Ida-Virumaa, Eesti, Jõhvi Ida Häirekeskus Fotol: päästekeskuse saal, päästekorraldajad Foto:Agnes Aus / Virumaa Teataja Foto: Agnes Aus

Terviseameti ettepanekul 16. märtsil käivitatud häirekeskuse infotelefon on pühapäevaks vastanud 20 000 kõnele küsimustes, mis puudutavad koroonaviiruse levikut ja eriolukorda.

Viimasel nädalal on oluliselt tõusnud venekeelsete kõnede hulk, mis moodustab kõikidest kõnedest kolmandiku, teatas häirekeskus. Koroona viiruse leviku ja eriolukorda puudutavatele küsimustele vastuse saamiseks loodud Häirekeskuse infotelefon 1247 on tänaseks vastanud 20 000 kõnele. Peadirektor Kätlin Alvela sõnul on viimane nädal toonud kinnituse, et see infokanal on jõudnud venekeelse elanikkonnani.

„Alustasime omalt poolt täiendavat ja selgemalt sihistatud teavitustööd venekeelse elanikkonna seas. Tänu sellele on venekeelse elanikkonna kõnede hulk tõusnud kolmandikuni,“ ütles Alvela, kelle sõnul ei erine venekeelse elanikkonna küsimused eesti keelt kõnelevate inimeste omadest.

Peadirektori sõnul suurendas häirekeskus venekeelsete kõnede vastamise võimekust, kui kõnede hulk tõusis.

„Kolmapäeval, 25. märtsil vastasime numbrilt 1247 ööpäevas kokku 3200 kõnele. See tõus tekkis peamiselt elanikkonna teavituseks saadetud SMS-i mõjul. Inimesed soovisid täpsustada saadud teavituse sisu. Eriti puudutas see venekeelset vanemat elanikkonda. Õnneks olime selleks valmis ja mehitanud oma vabatahtlike vahetused suurema vene keele oskusega. Võib öelda, et saime selle hüppelise tõusuga väga hästi hakkama,“ selgitas Alvela.

Peamised küsimused, millega 1247 poole nüüdseks pöördutakse, puudutavad nii eesti- kui ka venekeelse elanikkonna puhul samu küsimusi. Enim küsimusi on seoses liikumispiirangutega ja nende mõjuga inimeste elule. Kuhu saab minna, mis on lahti ja millistel juhtudel peab püsima kodus. Mõlemas keeles helistajatele tekitab küsimusi, kuidas ja millisel alusel toimub inimeste testimine. Vene keelt kõnelevad helistajad küsivad rohkem infot ka riiklike toetuste ning dokumentide taotlemise ja väljastamise kohta. 

Häirekeskuse infotelefoni esmane roll on vähendada 112 ja perearsti nõuandeliini 1220 koormust. Telefonilt saavad eesti, inglise ja vene keeles helistajad informatsiooni küsimustes, mis puudutavad eriolukorda ja koroonaviiruse levikut. Eestist väljast saab infotelefoniga ühendust numbril [phone]. Telefonilt edastatav info on riiklikult kinnitatud ja kättesaadav ka veebist aadressil www.kriis.ee. Küsimused, millele helistamise hetkel vastused puuduvad, edastatakse riigikantseleile, kes aitab vastavatest asutustest need vastused koguda.

Esimeses etapis on 1247 mehitatud siseministeeriumi, sisekaitseakadeemia, päästeameti, keskkonnaministeeriumi ja naiskodukaitsjate abiga. Kokku on koolitatud üle 100 vabatahtliku, kes on valmis kõnedele ööpäevaringselt vastama. Ühes ööpäevas töötab kokku umbes 40 vabatahtlikku Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis asuvates häirekeskuse regionaalsetes keskustes.