/nginx/o/2020/02/14/12941964t1h2ed9.jpg)
Maanteeamet analüüsis ja võrdles liiklusmahtude muutust kriisieelse ajaga, et näha, kuidas mõjutavad eriolukorra piirangud riigiteede liiklussagedust. Selgus, et Eesti teedel on liiklussagedus vähenenud keskmiselt 28 protsenti, kuid kaubaveo sagedus on jäänud samaks.
Ligi sajas punktis tehtud loenduste tulemuste analüüs näitab, et kõige rohkem on vähenenud sõiduautode arv (33%). Veoautode ja autorongide arv on jäänud samaks võrreldes enne eriolukorda olnud ajaga.
Kõige suurema liiklussagedusega valimisse võetud punkt asub Tallinna–Tartu maanteel Tallinna linna piiril. Seda punkti läbis enne eriolukorra algust ligi 184 000 sõidukit nädalas. Pärast eriolukorda läbis punkti ligi 120 000 sõidukit nädalas – liiklussagedus vähenes 35 protsenti.
Liiklussageduse kõige suurem langus oli Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maanteel Valjalas. Selles Saare maakonnas asuva punkti liiklussagedus enne eriolukorda oli 14 000 sõidukit nädalas. Pärast eriolukorra kehtestamist vähenes sagedus 6000 sõidukile nädalas, mis on 57 protsenti vähem.
Lõuna piiripunktides on näha väga suurt sõiduautode liiklussageduse vähenemist. Pärast eriolukorra kehtestamist on loenduspunkte läbivate sõiduautode arv vähenenud Iklas 81 ja Muratis 69 protsenti.
Kloogaranna loenduspunktis suurenes liiklussagedus kolm protsenti, seda ennekõike veoautode ja autorongide 16protsendise kasvu pealt. Kloogaranna loenduspunktis suurenes sõiduautode arv üks protsent.
Analüüsitud andmed pärinevad 99 loenduspunktist ajavahemikel 2.–8. märts ja 23.–29. märts.
Infograafikutega saab tutvuda Maanteeameti koduleheküljel. Järvamaa mõõtmispunktide tulemustest on näha, et eriolukorra tõttu on liiklusvoog vähenenud kõigi sõidukite seas.
Kaart kuvab eri mõõtmispunktides aset leidnud muutusi ja selle aasta liiklussageduse võrdlust eelnevate aastate sama perioodiga.
Liiklustiheduse vähenemine on paljudel tekitanud võltsturvatunde ning jalg vajub raskemini gaasipedaalile. Siinkohas paneme kõigile südamele, et piirkiirusest tuleb kinni pidada ka eriolukorra ajal.
Eriolukorras kehtestatud reeglite peamine eesmärk on kaitsta koroonaviiruse eest Eesti inimesi. Hoia end ja oma lähedasi ning kõige haavatavamat osa elanikkonnast: meie vanemat põlvkonda ja krooniliste haigustega inimesi. Kindlamaid viise selleks on püsida kodus.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)