Kevadisel perioodil ära häiri metsloomi

Põdrad raiesmikul Foto: Marko Saarm

Kevadisel perioodil ja eriti praeguse olukorra ajal, kus inimesed on hakanud rohkem metsas liikuma, ei tohiks segada metsloomi, kuna on poegimisperiood.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) presidendi Margus Puusti sõnul on sellel kevadel inimesi metsas jalutamas tavapärasest rohkem ja see tuleneb praegusest olukorrast. „Rajakaamerates on näha hulgaliselt tiineid emasloomi ning varsti on sündimas ka esimesed metskitsetalled ja põdravasikad,” selgitas Puust ja lisas, et sellel perioodil tasuks ulukitega kokkupuuteid vältida.

EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul võtavad inimesed tihti metsa jalutama minnes kaasa ka oma lemmiku, koera. „Koer peaks aga kindlasti olema rihma otsas, kuna esimesi nädalaid ja kuid elavad metsloomapojad on väetid ja koertele tihti kerge saak,“ lisas ta.

Kevad on metsloomadele rahulik aeg, kus keskendutakse poegimisele ning reeglina sel ajal küttimist ei toimu. Poegimisperiood kestab osadel ulukitel, nt põtradel, kuni maini. Reeglina pole metsloomad inimesele ohtlikud, aga nendega kokkupuutumisel on mõistlik järgida kindlaid reegleid.

10 nõuannet, mida teha kui metslooma ja tema poegadega kokku peaksid sattuma:

1. Kui juhtud kokku metslooma poegadega, tagane selles suunas, kust tulid. Kui satud kogemata ema ja poegade vahele, võib emaloom poegi kaitstes sind rünnata.
2. Väldi seismist kitsastes kohtades, jäta endale alati taganemistee ning enda ja metslooma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta metsloom võib rünnata.
3. Kui liigud metsas koeraga, ära lase tal rihmata joosta. Koer võib häirida metslooma ja kahjustada nende poegi ja seeläbi ka ise ohvriks sattuda.
4. Ära kunagi meelita söödaga metslooma enda lähedusse. Kui metsloom harjub inimese käest toitu saama, kaob neil inimpelgus ning nad tulevad järjest tihedamini majade juurde toitu otsima.
5. Osadel metsloomadel on oma kindel territoorium, kuhu võõras siseneda ei tohi. Nt põtradel poegimisajal või tetredel pulmamängu ajal. Kui loomale tundub, et on nurka surutud, võib ta rünnata.
6. Terve metsloom ega ka tema järglased ei vaja inimeste sekkumist ning nad tuleks rahule jätta. Neid ei tohi katsuda ega muidu häirida (silitada, sülle võtta või selfisid tegema hakata).
7. Metsloomaga kohtumisel tuleks mõelda ka sellele, et nendel võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid, täid), ka lindudel. Kui oled paljaste kätega lindu/looma puudutanud, tuleb käed kindlasti ära pesta ning võimalusel desinfitseerida.
8. Vigastatud metslooma või linnu leidmisel ei tohiks teda häirida. Haavatud või haige metsloom on alati ohtlikum kui terve. Sel juhul tuleks helistada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile (1313) ja kirjeldada olukorda.
9. Ära lähene metsloomale või tema poegadele, kui oled ise vigastatud, haige või sinu liikumine on häiritud. Ohu korral on raskendatud taganemisvõimalused. Lisaks võid sa haigusebakteri loomale edasi kanda.
10. Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik. Metsloomade (sh lindude) loodusest eemaldamine ja kodus pidamine on seadusega keelatud.