:format(webp)/nginx/o/2020/04/12/13051033t1hb618.jpg)
Statistikaameti liikumisanalüüsist selgus, et pärast eriolukorra ja liikumispiirangute kehtestamist püsivad Eesti inimesed keskmiselt 20 tundi ööpäevas oma peamises asukohas. Järvamaa kolme omavalitsuse andmeid kõrvutades ilmneb, et kõige usinamalt on kodus püsinud Paide linna elanikud. Järva ja Türi valla elanikud liiguvad pisut rohkem ringi.
Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul analüüsis amet kriisikomisjoni tellimuse alusel, kas inimesed on pärast eriolukorra kehtestamist jäänud paiksemaks. „Liikumisanalüüsist selgus, et Eesti inimesed viibivad eriolukorra ajal keskmiselt 20 tundi oma peamises asukohas, lühenenud on päeva jooksul läbitud vahemaa seniselt 27,5 kilomeetrilt 17,6 kilomeetrile ning käikude arv päeva jooksul peamisest asukohast mujale on vähenenud 1,8-lt 1,5-le,“ rääkis Mägi.
„Märtsi lõpus lisandusid uued avalikes kohtades kehtestatud liikumispiirangud. Liikumisanalüüsist selgus, et võrreldes eriolukorra esimeste nädalatega, kui liikumine vähenes, ei ole täiendavad piirangud liikumisele nähtavat mõju avaldanud,“ lisas Mägi.
Liikuvusanalüüsi avalik kaart asub Statistikaameti kodulehel.
Statistikaameti kodulehel saab liikumisanalüüsi andmeid võrrelda nii maakondade kui omavalitsuste kaupa. Andmed on kättesaadavad alates 20. veebruarist 7. aprillini.
Näiteks 7. aprilli andmed näitavad, et järvakad on teiste maakondadega võrreldes üsna tublid kodus püsijad. Paiksete ja väheliikuvate mobiilide arv oli tol päeva 55%, liikuvaid mobiil oli 45%.
/nginx/o/2020/04/12/13051029t1h21a2.png)
Märgatvalt rohkem liigutakse lingi Harjumaal ja Tartumaal – mõlemas oli liikuvate mobiilide arv 7. aprilli seisuga üle 50.
Kõige usinamalt püsiti 7. aprilli seisuga kodus Ida-Virumaal, kus paiksete või väheliikuvate mobiilide protsent oli 62, ning Valgamaal, kus vastav protsent oli 60.
Järvamaa omavalitsusi omavahel kõrvutades ilmneb, et kõige usinamad koduspüsijad on Paide linna elanikud. Türi ja Järva valla elanikud liiguvad pisut rohkem ringi.
Samas torkab andmeid võrreldes silma, et nendes maakondades või omavalitsustes, kus inimesed rohkem kodus püsivad, tehti seda juba enne eriolukorra kehtestamist. Näiteks kui võrrelda Järvamaa kolme omavalitsuse veebruarikuist statistikat, reedab see, et juba siis püsisid Paide linna inimesed rohkem kodudes kui Türi või Järva valla elanikud.
Lisaks tasub statistika uurimisel meeles pidada, et liikumisanalüüs on koostatud mobiilioperaatoritelt saadud andmete järgi. Seda, kui palju inimesed ilma mobiilita ringi käivad, ei tea keegi.
Statistikaamet kasutas liikumisanalüüsiks mobiilinumbrite liikumisanalüüsi koondtabeleid, mis saadi mobiilioperaatoritelt. Nende alusel arvutati välja kogu Eesti paiksusmäär. Analüüsis ei kasutatud mobiilioperaatorite klientide reaalajaandmeid, tegemist oli anonüümsete koondandmetega. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete andmete põhjal tuvastada ega analüüsida.
Neli nädalat tagasi kehtestati Eestis eriolukord, mille tõttu suleti koolid, peatati kultuuriasutuste tegevus ja piirati laevareise. Järgnevate nädalate jooksul on kehtestatud uusi liikumispiiranguid, sh suletud kaubanduskeskused. Statistikaameti, mobiilioperaatorite, riigikantselei, terviseameti, andmekaitse inspektsiooni, ministeeriumide, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ja Positiumi koostöös tehtavast liikumisanalüüsist saab kriisikomisjon eriolukorra ajal ülevaateid inimeste liikumisest ning see on üks näitaja, mille alusel otsustada, kuidas piirangud järk-järgult lõpetada. Liikuvusanalüüsi koostamist ja edastamist jätkatakse eriolukorra lõpuni.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)