Siseministeerium soovib muuta relvaloa laskekatse tingimusi

Tuleb välja, et kõige väiksem relv teeb kõige kõvemat pauku. Foto: Urmas Luik

Siseminister Mart Helme esitas kooskõlastamiseks määruse, millega muudetakse püstoli ja revolvri laskekatse sooritamise tingimusi.

„Relvaloa teooriaeksami reegleid on aja jooksul korduvalt muudetud, kuid relva laskekatsete tingimusi kaasajastatud ei ole,“ selgitas siseminister Mart Helme määrusega tehtavaid muudatusi. „Ei ole mõeldav, et relva seaduslikuks omanikuks saab inimene, kel puuduvad sellega ümberkäimisest põhjalikud teadmised ja oskused. Selleks tulebki seadusandjal aeg-ajalt üle vaadata eksamitingimused, et olla kindlad relvaomanike pädevuses relva käsitleda ning seda enda ja kõigi teiste ohutust silmas pidades,“ märkis minister.

„Põhiliseks muudatuseks on püstoli ja revolvriga sooritatava laskekatsekauguse lühenemine 25 meetrilt 15 peale, kuna relva kasutamine peamiselt enese ja vara kaitseks on pikemalt distantsilt vähetõenäoline,“ ütles sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar. Ta tõi välja, et laskekatsekauguse puhul on oluline, et relvaomanik teab kuhu suunas ta laseb ja on seejuures täpne. „Kogu laskekatsemõte ongi kontrollida, et inimene suudab oma relva teadlikult ja korrektselt kasutada ning tõestada oma kompetentsust relva omada. Neid omadusi saab hinnata ka 15meetri pealt laskekatse sooritamise järgi,“ märkis asekantsler. „Seega, muudatuste eesmärk pole piirata kellegi õiguseid või teha nii, et keegi peaks relvast loobuma, vaid tahame, et relva käsitlevad inimesed seda ka teha oskaksid. Selleks oligi oluline eksamitingimusi kaasajastada,“ märkis Kommusaar.

Laskekatse peab sooritama 15 meetri pealt püstiasendis ilma toeta. Laskekauguse vähendamise põhjuseks on see, et selliseid tulirelvi on registreeritud enese- ja varakaitseks ning nende kasutamine pikemalt distantsilt on vähe tõenäoline.

Laskekatse peab sooritama 15 meetri pealt püstiasendis ilma toeta.

Püstoli või revolvri laskekatset sooritavad inimesed peavad edaspidi arvestama ajalise piiranguga – relv tuleb laadida ja vajalikud lasud teha 15 sekundi jooksul. See eeldab, et enne laskekatsele tulemist peab olema inimene eelnevalt olema harjutanud ning omama kogemust laskeajaga toime tulemiseks.

Laskekatse sooritajale lisandub võimalus ühe proovilasu tegemiseks enne laskekatset, et tal oleks parem võimalus lasketiiru ja ees ootava laskekatsega kohaneda ning võimaluse tunnetada relva päästemehhanismi.

Samuti lisatakse määrusesse erandi tegemise võimalus inimese suhtes, kes ei saa liikumispuude tõttu laskekatset püstiasendis ilma toeta sooritada.

Laskekatse püssist sooritatakse ka edaspidi 25 meetri kauguselt. Muudatuste väljatöötamisel võeti arvesse, et enamus teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreeritud püssidest on jahipidamise või sporditegemise otstarbeks. Nimetatud otstarvetel on katse laskekaugus igati mõistlik.

Muuhulgas loobutakse määrusega nõudest hoida püssirohtu laskemoonast ja sütikutest eraldi.

Muudatused on välja töötatud koostöös valdkonnaekspertide ja huvirühmadega.