Veredoonoreid on vähem, aga vereloovutused samal tasemel

Copy
Doonoripäev Türil
Doonoripäev Türil Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

2019. aastal loovutas verd kokku 30 533 inimest, mis on varasema aastaga võrreldes ligi 800 võrra ehk 2,5% vähem. Samas vereloovutusi tehti peaaegu sama palju, selgus täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast.

 

Veredoonorite arv vähenes kuuendat aastat järjest, kuid kahel viimasel aastal on vähenemine olnud väiksem võrreldes varasema keskmiselt 4-protsendise kahanemisega aastatel 2014–2017.

Enim vähenes aastaga noorte, kuni 24-aastaste doonorite arv – see oli 19% madalam võrreldes 2018. aastaga. Seevastu üle 45-aastaste doonorite arv kasvas 13% võrra. 25–44-aastaste doonorite arv jäi samasse suurusjärku.

Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 53 445 (2018. a 53 873), seega loovutas üks doonor aastas keskmiselt verd 1,8 korda (üks kord on 450 ml verd). See näitaja on veidi kasvanud võrreldes varasemaga, kui see oli 1,6–1,7 ehk püsidoonorid on aktiivsed vereloovutajad.

Veredoonorite arv vähenes kuuendat aastat järjest, kuid kahel viimasel aastal on vähenemine olnud väiksem võrreldes varasema keskmiselt 4-protsendise kahanemisega aastatel 2014–2017.

Et tulla lähemale nii püsi- kui ka uutele doonoritele, korraldavad verekeskused doonoripäevi. Eelmisel aastal oli selliseid üritusi üle Eesti kokku 620, aasta varem 610. Kõigist verevarudest 40% koguti eelmisel aastal just väljasõitudelt doonoripäevadele, 2018. aastal oli see 41%.

Ka eriolukorra ajal kutsuvad haiglad hea tervisega inimesi verd loovutama. Vereloovutust saab teha regulaarselt: mehed võivad verd anda neli-viis korda aastas vähemalt kahekuulise intervalliga ning naised kolm-neli korda aastas soovituslikult kolmekuulise intervalliga. Täpsem info Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedel ning Facebookis lehel Doonorid ja Sõbrad.

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Tagasi üles