Kevadised mürgistusohud võivad varitseda nii koduõuel kui metsarajal

Emane rästik ( Vipera berus ) kaitseasendis. Foto: Peeter Kümmel

Rästikud, toidulauale jõudvad mürgised taimed ja esimesed seened on enamlevinud mürgistusohud, mis igal kevadel lõppevad paljude jaoks haiglaraviga. Kõik mürgistused on aga ennetatavad.

 

„Juba on läinud piisavalt soojaks, et välja on tulnud rästikud, kelle teekond võib inimese omaga ristuda. Ootamatu kohtumise korral on rästikuhammustus möödapääsmatu. Taolised vigastused vajavad harva vastumürki, ent arst peab hammustuskoha kindlasti üle vaatama,“ ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Hammustuse korral on oluline kannatanul võimalikult vähe liikuda ja kiiresti arsti juurde jõuda.

Oderi sõnul varitseb inimesi oht ka karulaugu korjamisel, sest rohelised lehed kipuvad segamini mürgiste minema piibelehe ja sügislille lehtedega. „Kõige kindlam on vahet teha nuusutades – lehed peavad lõhnama küüslaugu järgi,“ ütles Oder.

Samuti peab ettevaatlik olema smuutidesse komponentide sobitamisel, üheks levinumaks veaks on rabarberilehtede kasutamine. Rabarberilehed on aga inimesele väga mürgised ja nende söömine lõppeb pika haiglaraviga. Mare Oder soovitab enne uute smuutikomponentide katsetamist veenduda, et need on söömiseks kõlbulikud.

Oderi sõnul varitseb inimesi oht ka karulaugu korjamisel, sest rohelised lehed kipuvad segamini mürgiste minema piibelehe ja sügislille lehtedega.

„Kuigi oleme harjunud seenehooaega pidama sügiseti, on agaramad seenelised juba metsades ja esimene seenehooaeg alanud,“ ütles Oder, kelle sõnul tuleb väga ettevaatlik  olla kevadkogritsate korjamisel, mis võivad mürgistuse ka neid söömata tekitada. „Kui seeni kehva ventilatsiooniga köögis kupatada, võib kokk mürgistuse saada juba aurudest.“

Terviseameti mürgistusteabekeskuse missioon on mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine ning mürgistusalase info kättesaadavuse edendamine.