/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2020/04/04/13040823t1h0f30.jpg)
Päästeamet andis välja aastaraamatu, kus võtab kokku 2019. aasta arvudes ja faktides, toob välja olulised saavutused rahvusvahelise koostöö vallas ja seletab lahti aasta suuremad sündmused.
Päästeameti aastaraamat maalib Järvamaast turvalise pildi
Möödunud aasta oli päästeametile mitme näitaja poolest väga hea – tulekahjude ja veeõnnetustes hukkunute hulk oli viimaste aastatega võrreldes väiksem.
Eelmisel aastal kaotas tules elu 43 ja uppus 35 inimest. Järvamaal polnud ühtegi vee- ja tulesurma.
2019. aastat iseloomustab ka kriisiks valmisoleku vajadus. Aasta alguses kadus Saaremaal mitmeks tunniks elekter ning sügisel vallandasid tormituuled Kagu-Eesti kriisi, kui piirkonnas kadusid nii elekter kui ka telefoniside ja isegi kuni nädalaks.
„Eelmist aastat saab kirjeldada kui kriisiks valmistumise aastat, nii teoorias kui ka praktikas. Meie eksperdid rääkisid põhjalikult nii kodustest varudest kui ka tegutsemisest hädaolukorras, aasta teine pool tõi aga vastuse, mida kriis endast kujutab,“ ütles päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. „Kriisi põhjuseid võib olla aga väga erinevaid, nagu on näidanud tänavune globaalne kroonviiruse pandeemia, ja see vaid rõhutab kriisiks valmisoleku tähtsust, sest kriis tuleb alati ootamatult.“
2019. aastal sai päästeamet 26 647 väljakutset, aasta jooksul oli 15 198 päästejuhtumit. Päästeti 322 inimest ja viidi läbi 22 418 kodunõustamist. Tulekahjusid registreeriti 4598, veeõnnetusi 168.
Päästeameti aastaraamat on veebis nähtav SIIN.