Looduskaunites kohtades liikudes tuleb arvestada teiste inimestega
18. aprill 2020, 08:08
Justiitsministeerium paneb inimestele südamele, et looduskaunitesse kohtadesse minnes peaksid nad kinni 2+2 nõudest, eelistaksid kohti, kus inimesi palju ei ole ning austaksid kohalike elanike kodurahu. Siis pole vaja mõelda ega kavandada külade, randade ega teede sulgemist.
„Järgmisel nädalal algaval kevadisel koolivaheajal tahavad inimesed kindlasti tavalisest rohkem ringi liikuda ja nii nagu on arusaadav inimeste soov minna loodusesse ja kasutada selleks avalikku teed, on mõistetav looduskaunites kohtades elavate inimeste soov, et ka väikestes külades oleks tagatud nende elanike ja külaliste ohutus,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.
„Selleks, et väikseid kohti mitte üle koormata, kutsume inimesi üles üksteisega arvestama ja kui loodusesse sõites on näha, et kuskile on juba pargitud mitmeid autosid, sõitma veidi edasi ja leidma koha, kus teisi inimesi ei ole või on vähem. Samuti olema mõistvad väikeste külade elanike soovi suhtes, et seal ei liiguks väga palju inimesi korraga,“ rääkis Aeg. „Kohalikel omavalitsustel üksnes eriolukorra ja viiruse leviku tõttu teele keelumärki ette panna ei ole võimalik ja seda ei peakski tegema.“
Kohalikud elanikud on toonud murekohana ka välja, et osa külalisi viskavad prügi maha ega austa mõistlikke parkimise reegleid. Minister märkis, et mõistab selles küsimuses kohalike elanike pahameelt. „See kindlasti ei ole aktsepteeritav. Austagem üksteist ja hooligem rohkem kõigi heaolust. Kui me ei viska prügi oma kodu juurde maha, pole õige teha seda kellegi teise kodu juures,“ rõhutas minister.
Kohalikud elanikud on toonud murekohana ka välja, et osa külalisi viskavad prügi maha ega austa mõistlikke parkimise reegleid.
Justiitsministeerium analüüsis mõnedes Eesti kohalikes omavalitsustes hiljuti seatud piiranguid ja leidis, et sellisel kujul piirangu seadmine ei olnud õiguspärane. Kohalikud omavalitsused võivad liikluspiiranguga märgi paigaldada, kui seda lubab seadus. Selleks võib olla soov kaitsta elukeskkonda ja kohalike elanike tervist. Seda võib teha aga tegeliku ohu korral näiteks liiklusohutuse tagamiseks, müra, tolmu või muude heitmete, vibratsiooni vähendamiseks, teeremondiks jms. Samuti võib liiklust piirata juhul, kui see on tingitud looduslikest mõjudest nagu pinnase sulamine, tormi- või vihmakahjustused. Vastasel juhul peab teeomanik või piirangu kehtestanud kohalik omavalitsus tagama liiklejate juurdepääsu piiratud alasse teiste teede kaudu.
„Üldine konstateering, et võõrad võivad tuua viiruse, nendega võrreldav ei ole ja ainuüksi eriolukord ei õigusta liikluspiirangu kehtestamist,“ märkis minister.
Kohalikud omavalitsused peavad enne piirangu seadmist põhjalikult läbi mõtlema, kas konkreetsetes külades, randades või muudes kohtades on selline olukord ja oht, mis nõuab tee sulgemist või liikumise piiramist. Samuti tuleb hinnata, kas ei piisa juba kehtivast nõudest liikuda kahekaupa ja hoida teistega vähemalt kahe meetri pikkust vahet. Vajadusel tuleks tugevdada kehtivate liikumispiirangute järelevalvet. Kohalik omavalitsus peab hindama, kas tegemist on üksnes kohaliku tasandi küsimusega. Liikluse piiramiseks riigimaal on vajalik maanteeameti luba.
Olulise mõjuga liikluspiirangust, nagu näiteks kogu küla sulgemisest, tuleb teavitada vähemalt 14 päeva enne selle kehtima hakkamist võimalikult paljudes kanalites nagu ajalehed, televisioon, raadio, veebileht. Muude liikluspiirangute teave tuleb avaldada vähemalt üks tööpäev enne liikluspiirangu kehtima hakkamist. Erandina peab erakorralistest asjaoludest tingitud liikluspiirangu teabe avaldama esimesel võimalusel pärast selle kehtima hakkamist. Kohaliku omavalitsuse kehtestatud liikumispiirangu põhjendused peavad olema kirjalikul kujul olemas ja kõigile teada.
Nakkushaiguse tõkestamiseks karantiini kehtestamine omavalitsuse poolt saab toimuda aga üksnes terviseameti ettepanekul.
Keeldude ja piirangute alternatiiviks võib olla inimeste enda käitumine, millega nad ei häiri kedagi teist. Teisalt võiksid vallad paigaldada rohkem prügikaste nendesse kohtadesse, kus on teada, et inimesed nagunii tulevad. Kui võimalik, siis võiks kaasata ka sõbralikult juhendavaid ja selgitavaid reguleerijaid.