Huvi metsas töötamise vastu on hüppeliselt kasvanud

Metsaistutus. Foto: Margus Ansu

Koroonaviirusest tingitud ebakindlus on suurendanud inimeste huvi metsas töötamise vastu. Täna on metsandus üks väheseid valdkondi, kus tegevus endistviisi käib ning oma metsas leiavad rakendust ka need inimesed, kelle põhitöö on kriisi tõttu seiskunud. 

 

Koroonaviiruse levikust tingitud majanduslangus on mõjutanud paljusid sektoreid. Samas käib vilgas töö valdkondades, mis on seotud eluks hädavajalike toodete ja teenustega, nagu näiteks toasoe või toidu tootmine. “Tegevused, mis alles mõned kuud tagasi inimestes erilist huvi ei äratanud, pakuvad täna olulist kindlust. Metsatööd kuuluvad nende hulka,” ütleb Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. Ta selgitab, et metsatööstus aitab keerulistel aegadel majandust stabiliseerida. Samuti aitab metsa- ja puidusektor rahuldada inimeste põhivajadusi. “Puitu vajame me nii erinevate toodete ja toasooja tootmiseks kui ka inimestele elatise ja töö andjana. Ka erametsaomanikel on selle tagamiseks oma roll,” ütleb Eelmaa.

Eesti Erametsaliit julgustab kõiki väikemetsaomanikke oma metsade eest hoolt kandma, seda eriti selle nädala seadusemuudatuse valguses, mis võimaldab füüsilisest isikust metsaomanikele igal aastal metsa majandamisest teenitud tulust 5000 euro ulatuses maksuvabastust. Metsaomanikke aitavad erinevatel metsatöödel nõu ja jõuga kohalikud metsaühistud, kuhu kevadel jõutakse kõige sagedamini istutustöid puudutavate küsimustega.

Rakvere Metsaühistu juht Meelis Matkamäe rääkis, et viimase kuu jooksul on tema poole pöördunud palju metsaomanikke, kes oma metsas toimetamiseks varem väga palju aega leidnud ei ole, kuid soovivad nüüd ka ise käed mullaseks teha. „Kui varem oldi pigem huvitatud metsaühistust istutusteenuse tellimisest, siis nüüd on omanikud otsustanud selle töö ise ette võtta,“ rääkis Matkamäe, kes kiitis ka Riigikogu otsust metsaomanikele maksusoodustus kehtestada. „See innustab kindlasti just väikemetsaomanikke oma metsas toimetama ja vajadusel ka väiksemaid hooldustöid ette võtma, et metsade seisukorda parandada,“ lisas ta.

​Koroonaviiruse levikust tingitud majanduslangus on mõjutanud paljusid sektoreid. Samas käib vilgas töö valdkondades, mis on seotud eluks hädavajalike toodete ja teenustega, nagu näiteks toasoe või toidu tootmine.

Ka Valgamaa Metsaühistu juht Atso Adson kinnitab metsaomanike kasvanud huvi ise oma metsas tööd teha. „Mitmed meie liikmed on otsustanud kevadeks planeeritud metsatööde mahtu suurendada ja on meilt taimi juurde tellinud,“ rääkis ta ja meenutas, kuidas ühel talunikul sai möödunud nädalal osa taimi talgukorraski maha pandud. „Eks see töö vajas neil sel aastal suuremat planeerimist, kuid õnneks olid kõik istutajad ka ise väga huvitatud ohutu pikivahe ja hügieeninõuete hoidmisest, 5000 kaske said edukalt kasvama,“ rääkis Adson.

“Lisaks istutustöödele tuleb sel kevadel suurt tähelepanu pöörata üraski levikule, et ennetada viimastel aastatel Kesk-Euroopas toimunud ulatuslikku rüüstet,” lisab Ando Eelmaa. Näiteks raiuti eelmisel aastal Tšehhis ainuüksi üraskite tohutu leviku tõttu 25 miljonit tihumeetrit puitu, tavapärane aastane raiemaht on seal 17 miljonit tihumeetrit. Erametsaliidu hinnangul peaks ka Eesti metsaomanikud sel aastal valvel olema, et meie metsadesse nii ulatuslikke kahjustusi ei jõuaks.  

Erametsaomanikke koondava liidu sõnul motiveerib suurt osa metsaomanikest lisaks materiaalsele kindlustundele ka soov pärandada järgnevatele põlvkondadele terved ja hästi hooldatud metsad. “Palju on inimesi, kelle jaoks ületab metsamajandamisest saadav emotsionaalne väärtus materiaalset aspekti,” toob Eelmaa välja. Ta lisab, et hästi hooldatud metsad on Eesti jaoks tohutu väärtus. “See väärtus ei ole pelgalt palgi hinnas, praegugi näeme, et ka puhata ja matkata armastavad inimesed hästi hooldatud metsades. Terved ja heas korras metsad annavad kindlust, et suudame keeruliste olukordadega ka tulevikus toime tulla,” ütleb Eelmaa.

Ka neil, kes metsas tööd teha ei plaani, soovitab Eelmaa oma metsa tervislik seisund üle vaadata. “Eestis on umbes 100 000 metsaomanikku. Neist paljud elavad oma metsast kaugel ega oma isikliku metsaga igapäevast sidet. Koroonaviirusest tingitud olukorras, kus sotsiaalsete kontaktide arvu tuleb maksimaalselt vähendada, on suurepärane aeg külastada enda või oma pereliikme metsa. Just kevad on õige aeg oma metsa tervislik seisund üle vaadata,” sõnab ta.