„Üleminek plaanilise ravi osutamiseks saab olla järk-järguline, sest tervishoiuteenuse osutajatele esitatavad miinimumnõuded on ranged. Praeguses epidemioloogilises olukorras peame nii patsiente kui ka tervishoiupersonali hoolega kaitsma. Tavapäraste tervishoiuteenuste osutamisel on vaja järgida tugevdatud infektsioonikontrolli reegleid ning avada plaanilisi teenuseid ainult ohutus ja kontrollitud mahus – selle eest vastutab iga raviasutus ise,“ ütles Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov.
Kuressaare haigla plaanilise ravi taastamise kava töötatakse eraldi välja lähipäevil. Seni soovitab Terviseamet kasutada ka piirangute tingimustes kättesaadaval olnud eriarstide telemeditsiini vastuvõtte video- ja telefonikõnede vahendusel.
„Paljud inimesed on plaanilise ravi taastamist pikisilmi oodanud, kuid kõik teenused ei käivitu kahjuks kohe, vaid samm-sammult ning range infektsioonkontrolli all. Plaanilise ravi taasavamise kõige tähtsam eeldus on isikukaitsevahendite olemasolu ning nakkusohutu raviprotsess,“ ütles Terviseameti peadirektor, hädaolukorra juht Merike Jürilo.
Kuressaare haigla plaanilise ravi taastamise kava töötatakse eraldi välja lähipäevil. Seni soovitab Terviseamet kasutada ka piirangute tingimustes kättesaadaval olnud eriarstide telemeditsiini vastuvõtte video- ja telefonikõnede vahendusel.
„Plaanilise ravi peatamise vajadus tekkis märtsi lõpus sellest, et COVID-19 haigestumine oli tõusutrendis, kogu tervishoius oli puudus isikukaitsevahenditest ning nende hankimine oli üleilmselt raskendatud. Viiruse leviku piiramiseks on aga isikukaitsevahendid vältimatult vajalikud. Raviarsti otsusega oli ka piirangu ajal lubatud selline plaaniline ravi, mis ravita jäämise korral oleks seadnud ohtu patsiendi tervise,“ selgitas Terviseameti peadirektor, hädaolukorra juht Merike Jürilo.