Kui kutsekoolis tasemeõppes õppiv keskhariduseta noor lõpetab kooli, siis arvatakse ta kooli nimekirjast välja. Kuna laps ei ole suvekuudel enam ühegi kooli nimekirjas, siis kehtiva regulatsiooni sõnastuse järgi lapsetoetust tema eest enam ei maksta. Kui laps otsustab sama aasta sügisel õppida edasi kutsekoolis, näiteks mõnel teisel erialal, siis puudub hetkel seaduslik võimalus toetuse maksmiseks tagasiulatuvalt suvekuude eest. Selline olukord võib omakorda kaasa tuua ka teise peretoetuse, lasterikka pere toetuse maksmise katkemise, ning seada pere majanduslikult ebakindlamasse olukorda.
„Eelnõuga parandame ja täiendame mitmed täna kehtivad seaduse sätted, täpsustades mitmeti tõlgendatavate sätete sõnastust. Olen seda meelt, et seadused peavad olema selged ja üheselt arusaadavad, et inimesed ja ka seaduse rakendajad ei mõistaks seadusega pandud õigusi ja kohustusi valesti,“ ütles Solman.
Eelnõuga muudetakse ka vanemahüvitist puudutavaid sätteid. Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Muudatustega täpsustatakse, et vanemahüvitist võib peatada ja jätkata alles pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist. Eesmärgiks on tagada õigusselgus, et ka emad, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, saaksid kasutada oma individuaalõigust hüvitisele lapse esimese 70 elupäeva jooksul ning seda õigust ei saaks vanemahüvitise peatamisega hiljem isale üle kanda. Ka seni kehtinud regulatsiooni puhul on sünnitushüvitise õiguseta emadel olnud ainuõigus vanemahüvitisele esimese 70 päeva ulatuses, seda seoses vajadusega tagada naise ja lapse tervisekaitse lapse esimestel elukuudel.