Uuring: valdav osa Eesti elanikest on valmis kandma kaitsemaski

Puuvillane ja kirurgiline kaitsemask Foto: Rebeka Kalami erakogu

Eesti elanikest 81 protsenti on nõus kandma rahvarohketes avalikes kohtades kaitsemaski, selgub Turu-uuringute värskest küsitlusest.

Peamise kaitsemaski kandmise põhjusena nimetavad inimesed enda kaitsmist nakatumise eest ehk 57 protsenti, teiste nakatamise vältimist või peavad seda üheks võimaluseks 48 protsenti, kuidas hoida lahti kaubanduskeskused ja toitlustusasutused 29 protsenti. Vaid 15 protsenti elanikest ei ole mingil juhul nõus kandma rahvarohkes avalikus kohas kaitsemaski ning neli protsenti ei oska selles küsimuses seisukohta võtta.

Turu-uuringute AS-i sotsioloog Tõnis Stamberg ütles, et maski kandmise olulisis nii enda kui teiste inimese tervise kaitsmise huvides on Eesti inimeste teadvusse jõudnud ja selle kandmist võetakse enamiku inimeste poolt juba loomuliku nähtusena.

Toetus kehtivatele meetmetele püsib jätkuvalt kõrge: igati asjakohaseks peab neid 60 protsenti elanikest, toetus meetmete leevendamisele on aga kasvanud üle Eesti ning seda soovib 23 protsenti, 15 protsenti peab endiselt vajalikuks meetmete karmistamist. Kõige kõrgem ootus meetmete leevendamisele 25-49 vanuste elanike seas.

Kodus püsivate inimeste hulk on vähenenud: 54 protsenti püsib kodus ja väljub vaid erandkorras, lisaks kuus protsenti püsib karantiinis. Suurenenud on väljas liikuvate elanike osakaal ehk 39 protsenti, enamus väldib seejuures rahvarohkeid kohti ning väljas liikujate seas nimetatakse peamiste põhjustena märgitakse toidu või ravimite ostmist 74 protsenti, värske õhu hingamist 62 protsenti ning tööl käimist 42 protsenti.

74 protsenti Eesti elanikest järgib enda sõnul kõiki viiruse leviku pidurdamise juhiseid ning 17 protsenti järgib neist enamust. Viis protsenti inimestest ütleb, et järgib vaid mõningaid juhiseid ning vaid kolm protsenti ei tee midagi erilist. 90 protsenti elanikest teadvustab endale, et oma käitumisega saavad nad ära hoida sõprade või lähedaste tahtmatu nakatamise ning 79 protsenti tunneb muret, et keegi teine võib endale teadmata neid nakatada.

59 protsenti elanikest tunnetab koroonaviirusega seonduva olukorra mõju enda või pere sissetulekute vähenemisele. Nende seas, kelle sissetulek on vähenenud, vaid 32 protsenti arvab, et nemad ise või nende perekond võivad saada vajadusel tuge kohalikult omavalitsuselt ning pea neljandik 23 protsenti ei oska sellele küsimusele vastata.

Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2059 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad. Iganädalase uuringu tellija on riigikantselei ning see toimus kuuendat korda. (BNS)