Idee autori, tehnikaülikooli professori ja akadeemiku Maarja Kruusmaa sõnul tekkis algatus soovist aidata COVIDi kriisi tõttu harjumatusse olukorda sattunud õpilasi ning ka vanemaid, kellest paljud jäävad ka ise kodutööde lahendamise hätta või ei leia selleks väiksemate laste, töö ning koduste kohustuste kõrvalt aega.
Maarja Kruusmaa lisas, et näiteks on abi küsinud viienda klassi õpilane, kes ei saanud aru kuidas auto kiirust arvutada, kui teepikkus ja aeg antud on. „Samuti sai nõu gümnaasiumiõpilane, kellele seletasime näidete varal lahti, et integreerimine ja diferentseerimine on pöördtehted,“ ütles Kruusmaa.
ReaalAbi keskkonnas on suhtlus individuaalselt õpilase ja abistaja vahel, kuid õppida saab ka koos sõbraga või väikestes gruppides. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president, füüsik Mario Kadastik, kellel on pikk kogemus vabatahtliku asendusõpetajana, tõdes, et selline keskkond on õpilasekeskne ning seda saab hästi kohandada õpilase vajadusele vastavaks. „Selline õppevorm sobib nii selleks, et mõnele konkreetsele koduülesandele lahendus välja nuputada, kui ka selleks, et lahendusprotsessi kaudu jälile saada mõnele suuremale lüngale või väärarusaamale õpilase lahenduskäigus ning seda siis selgitada,“ tõdeb Kadastik.
Maarja Kruusmaa lisas, et näiteks on abi küsinud viienda klassi õpilane, kes ei saanud aru kuidas auto kiirust arvutada, kui teepikkus ja aeg antud on.
Saue Gümnaasiumi õppejuhi ja matemaatikaõpetaja Karmi Rummi sõnul on selline algatus väga teretulnud olukorras, kus õpetajate töökoormus on oluliselt suurenenud, kuid on kindlasti ka pikemas plaanis vajalik. “Hea kui lapsel oleks õhtul kodus koht, kust ka edaspidi abi küsida.“