Pühakoja uks sai tuusiku sanatooriumi

Foto: Joel Roos/Puidupoisid OÜ

Juba mõnda aega on Koeru kiriku peasissekäigu ees ukse asemel ajutine OSB-plaatidest avatäide. Vana ja väärikas peaportaal tõsteti mõne nädala eest hingedelt maha, et see ennistusele toimetada.

Töid teeb Joel Roos ja OÜ Puidupoisid ning tagasi oma endisele kohale jõuab uks mõne kuu pärast. Üldiselt on uks hoolimata sellest, et on näinud omajagu aegu ja ilma, Joel Roosi hinnangul rahuldavas seisus. Ent tööde käigus tuli ette üllatus, millega poldud arvestatud. Selgus, et üks uksehingepesa oli paigast ära ja polte selles polnudki – nendest oli järel vaid rauapuru.

Esmased uuringud on näidanud, et ust katab viis eri tooni värvikihti. Millist tooni on kiriku uksel uus värvikiht, see jääb Roosi ütlust mööda muinsuskaitsjate otsustada.

Lahti võetud ja puhastatud on lukusüsteem ning uksetahvli küljest aja jooksul kaduma läinud puitdetail uuega asendatud. Ennistustöid tuleb teha ka ukse kohal asuva akna kallal, kust on puudu nii mõnigi klaas ja raamid pragunenud. «Me ütleme selle kohta sanatoorne ravi,» sõnas Joel Roos. Ukse tuusik sanatooriumi kestab tõenäoliselt suve lõpuni, sest meister Roosi selgitusel on töökojas järge ootamas teisedki tööd ning iga päev ukse kallal nokitseda tal aega ei jää.

Mina usun, et sellest kirikust tuleb üllatusi veel

Koeru kirik on viimastel aastatel olnud kogu aeg restaureerijate ja kunstiteadlaste huviorbiidis. 2018. aastal sai kirik nii-öelda katuseraha, mille najal algasid tööd võlvikumaalingute kallal, et need avada ja konservida.

Avamistööde ehk uurimisega, mida krohvi- ja lubjakiht enese all mitusada aastat peitnud on, olid ametis kunstiakadeemia tudengid, kelle uurimiste tulemusena selgus, et lubikrohvi all asuvad maalingud on pärit keskajast. Kindlus Koerus avastatud maalingud keskaega ehk 15. sajandi lõppu dateerida said kunstitudengid kaks aastat varem Keila kirikus tehtud uurimispraktikalt.

Nimelt leiti sealt identne lillemaaling ja et Keila kirik on ainus Eesti pühakodadest, kus on säilinud keskaegne arveraamat, siis võis sealt lugeda, et 1499. aastal on tellitud maalingud meister Miikaelilt.

Keskaegsete lillemaalingute kõrval paljastus Koerus krohvi- ja lubjakihi alt üks maaling, mille tudengid naljatamisi BMW-märgiks ristisid. Tõepooolest, kui just värvigamma välja arvata, on iidsel lae­maalingul paljugi ühist tuntud automargi logoga.

On veel midagi, mille üle lisaks keskaegsele BMW-märgile on kirikul põhjust uhkust tunda: uurimistööde käigus avastasid kunstiakadeemia tudengid professor Hilkka Hiiopi juhtimisel, et kiriku krutsifiks on Eesti barokiajastu andekaima puunikerdaja Christian Acker­manni üks tippteoseid ning valgeks võõbatud Jeesuse kuju on originaalis olnud värviline ja pruuni põrandavärviga kaetud rist peidab värvikihtide all hoopis detailseid maalinguid, millel on kujutatud apostleid. «Mina usun, et sellest kirikust tuleb üllatusi veel,» sõnas Joel Roos.

Koeru kirik

Kolmelööviline kodakirik on pühitsetud 22. juulil 1287.

Kirikus paikneb kroonlühter aastast 1654, Christian Ackermanni valmistatud suur nikerdatud krutsifiks pärineb 17. sajandi lõpust.

Tornikiiver on aastast 1721, Walckeri orel ja uus altarisein aastast 1901.

Koeru koguduse tegevust saab toetada annetusega arvelduskontole EE261010702008531005 (saaja EELK Koeru kogudus).