Gripihooaeg vaibub, kuid pole veel läbi

Püstijalu grippi põdeja levitab viirust riskirühmadele, kellele gripp võib kujuneda eluohtlikuks.

FOTO: Arvo Meeks

Aprilli eelviimasel nädalal ehk perioodil 20.-26. aprillpöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2073 inimest,  haigestunutest 18,7 protsenti olid lapsed. 

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse langustrendis. Võrreldes eelnenud nädalaga vähenes haigestumus 40 protsenti. Grippi haigestumus püsis stabiilsena.  

Sadikova tõdes, et gripitaolistesse nakkustesse haigestumine pole jõudnud foonnäitajani veel langeda. „Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu ehk sentinel-seire kaudu kirja pandud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks,“ ütles ta.

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel vajas eelmisel nädalal gripi tõttu haiglaravi kaks inimest.

Hooaja algusest on gripi tõttu haiglaravi vajanud 577 patsienti. 2018/2019 gripihooaja võrreldaval perioodil oli see arv  1597 ja 2017/2018 gripihooajal 1837 inimest.

Seega on tänavu gripi tõttu haiglasse sattunud inimeste arv kolme viimase gripihooaja madalaim.

Kuue haigla andmete põhjal on sel hooajal intensiivraviosakonda sattunud 21 inimest, neist on gripi tõttu surnud 12 inimest. Noorim gripiohver oli 9-kuune ja vanim 85-aastane. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse. 

Ka gripi puhul tuleb haigena kodus püsida.

Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Nii-öelda „püstijalu“ grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Samuti on sellisel juhul suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt 1,5-meetrist distantsi, samuti tuleb gripihooajal regulaarselt käsi vee ja seebiga pesta. Aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena tuleb püsida kodus. Kindlasti ei tohi haigustunnuste ilmnemisel külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed. Haigeid lapsi ei tohi jätta vaktsineerimata vanavanemate hoolde – tihti saavad vanemaealised nakkuse just lastelastelt.

Tagasi üles