Eriolukord ajendas iga kümnendat töötajat esimest korda kodukontoris töötama

Kodukontor peale uuendustöid. Foto: Ikea

Eriolukord ajendas 12 protsenti kõikidest töötavatest inimestest proovima esimest korda kodus töötamise võimalusi, selgub Kantar Emori värskest uuringust.

 

Eriolukorra väljakuulutamine 12. märtsil tähendas küllaltki suure osa töötava elanikkonna jaoks vajadust organiseerida ümber oma töökorraldus ning seada sisse püsivam töökoht hoopiski oma kodus. Ettevõtete jaoks on see aga tähendanud kiiret ja paindlikku reageerimist uuele normaalsusele ka tehnilisest küljest.

Kantar Emor kaardistas aprillis tehtud veebiuuringus, kui suur osakaal töötavatest inimestest teeb oma tööd praeguses olukorras distantsilt, milliste tehniliste probleemidega on neil seejuures tulnud kokku puutuda ning millist mõju on muutunud reaalsus avaldanud eestimaalaste digipädevusele. Kokku andsid uuringus tagasisidet 1432 inimest, neist 956 hetkel töötavat. 

Uuringu tulemusel selgus, et 40 protsenti kõikidest töötavatest inimestest teeb praeguses eriolukorras kas kogu aeg või suurema osa ajast tööd kodukontoris. Neile lisandub veel 16 protsenti neid, kes töötavad kodus harvem. Kantar Emori kogemusmajanduse ekspert Lele Aak: „Kodus töötamine on populaarsem tippspetsialistide seas ning ootuspäraselt ka ettevõtjate hulgas. Tippspetsialistidest töötab kodukontoris lausa 81 protsenti.“

Eriolukorra väljakuulutamine 12. märtsil tähendas küllaltki suure osa töötava elanikkonna jaoks vajadust organiseerida ümber oma töökorraldus ning seada sisse püsivam töökoht hoopiski oma kodus. Ettevõtete jaoks on see aga tähendanud kiiret ja paindlikku reageerimist uuele normaalsusele ka tehnilisest küljest.

Iga viies inimene, kes praegu vähemalt aeg-ajalt kodukontoris töötab, ütleb, et see on nende jaoks täiesti uus kogemus. Kõikidest töötavatest elanikest moodustab see osakaal 12 protsenti. Ülejäänud on ka varem distantsilt töötanud, kuid tõenäoliselt mitte nii sageli.

„On üllatav, et umbes pooled kodus töötavatest inimestest kasutavad selleks ainult oma isiklikke seadmeid, näiteks isiklikku arvutit, nutiseadet. Seda ka juhul, kui kodus töötamise kogemus on olnud juba varasemalt olemas ja pikaajalisem,“ kommenteerib Aak. Siinkohal tekib küsimus, kas see on olnud töötaja vaba valik või tööandja surve.

Kõige suuremaid probleeme tekitab Aaki sõnul kodus vajalike seadmete puudumine – kes on harjunud töötama mitme suure kuvari taga või tahaks aeg-ajalt mõne dokumendi ka välja printida vms, tajub olukorda suhteliselt ebamugavana. Igas viiendas kodukontoris on aga probleeme internetiühendusega.

Kõige sagedamini kasutatavad suhtluskeskkonnad veebis on kodukontoris töötajate jaoks endiselt Skype ja Messenger, kuid kõige enam uusi kasutajaid on lisandunud Zoomile. „Kuigi Zoomi turvalisust on viimasel ajal sageli kahtluse alla seatud, ei tundu see distantstöötajaid häirivat – küberturvalisusega seotud kõhklusi ja kahtlusi on üldiselt vähestel,“ lisas Aak.

Kas eriolukorra lõpp tähendab lõppu ka kodus töötamisele? Lele Aaki hinnangul tõenäoliselt siiski mitte. „Need, kellel on selleks võimalus või kes on alles nüüd nii-öelda maitse suhu saanud, suure tõenäosusega ei loobu sellest paindlikust võimalusest ka edaspidi,“ kommenteeris Aak, lisades: „Hoopis põnevam on edaspidi aga jälgida, millist mõju avaldab see kriis näiteks mõne aasta eest alanud avatud disainiga kontorite võidukäigule või kas kinnisvaraturul hakatakse pakkuma ja eelistama eluasemeid, kuhu on planeeritud ka väike kontorinurgake.“

Kodukontoris töötamise kogemust kaardistanud uuring toimus omnibuss-uuringuna ajavahemikus 20.–22. aprill 2020. Uuringus osales 1432 Eesti elanikku vanuses 15–74 eluaastat, neist hetkel töötab 956. Uuringus kaardistati järgmised teemad: kodukontoris töötamise osakaal ja kogemused eriolukorra ajal, kasutatavad seadmed, veebikeskkonnad, kodukontoris töötamisega kaasnevad probleemid ja riskid.