Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2019/10/18/12666527t1he50f.jpg)
HUGO.legal statistika kohaselt pöördub iga kolmas inimene juristi jutule perekonnaõigusega seoses, enamjaolt ollakse kimpus elatise kättesaamisega. Olukorras, kus lapse vanem ei asu kohtulahendi alusel elatist maksma, pöördutakse üha enam nõudega kohustusest kõrvale hoidva vanema vanemate poole. Juristide hinnangul on selline teguviis efektiivne elatise kättesaamiseks.
HUGO.legal juristid abistavad ühes kalendrikuus keskmiselt 1900 inimest, neist ligikaudu 600 vajavad abi perekonnaõigusega seoses. Eeskätt soovitakse juristi abi elatise väljanõudmisel.
HUGO.legal jurist Angela Jürgensoni sõnul on vanavanema vastu nõude esitamine efektiivne ja motiveeriv vahend lapsevanemale elatise kohustuse täitmise meeldetuletusena. “Vanavanematele elatise nõude esitamine on viimasel ajal kasvav trend ning praktikas ka hästi toimiv, sest vanavanemad hakkavad omakorda survestama enda last elatise maksmise nõuet täitma – vanavanem võtab tavaliselt kohe pärast hagiavalduse saamist maksmise kohustust eirava lapsega ühendust ja probleemile leitakse sageli peresiseselt kiire lahendus,” sõnas Jürgenson.
Jürgenson lisab, et viimasel ajal on tema laual mitmeid näiteid, kus vanem on pagenud Eestist ära või ei laeku arvelduskontole raha ning sellises olukorras hakkabki lõpuks lapsele elatist maksma vanavanem, kellel on hiljem omakorda õigus tasutud elatis enda lapselt tagasi nõuda.