Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on erinevaid meetmeid kasutades võimalik leevendada piimasektori kriisi mõjusid. Eesmärgiks peaks olema Eesti piimakarja arvukuse hoidmine, milleks tuleb omavahel kombineerida laene, tagatisi, turukorralduse meetmeid ning toetusi. Kriisi seljatamiseks on vajalik ka tarneahelas osalevate ettevõtete – põllumeeste, tööstuste, kaubanduse – omavaheline vastutustundlik koostöö.
Vajame tõhusaid meetmed, mis viiksid Eesti piimatootjad kriisist läbi
„Piimatoodete ekspordihinnad ja piima kokkuostuhind on viimaste kuude jooksul olnud suures languses, mis on tõsiseks ohuks Eesti piimandussektorile. Eelmised kriisid on näidanud, et peame tegema kõiki jõupingutusi, et ära hoida piimalehmade arvukuse langus, vastasel juhul kaotame jälle püsivalt ühe osa maailma tippu kuuluvast Eesti piimakarjast,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on positiivne, et erinevalt varasematest kriisidest on probleemide leevendamiseks võimalik kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antavaid laene ja käendusi ning peagi ka maakapitali võimalusi. Euroopa Komisjon on käivitanud ka piimatoodete eraladustamise meetme, mis võiks vähemalt mõningal määral Euroopa Liidu turul aidata nõudluse ja pakkumise tasakaalu parandada.
„Piima kokkuostuhind on langenud tootmise omahinnast madalamaks. Vaatamata sooduslaenude võimalusele ei suuda pikemat aega kahjumiga toota paljud põllumajandusettevõtjad, sest ettevõtete laenukoormus on aasta-aastalt kasvanud. Majandusliku jätkusuutlikkuse säilitamiseks on vajalikud ka toetused. Oleme teinud valitsusele ettepaneku maksta nii sellel kui järgmisel aastal täies mahus siseriiklikke üleminekutoetusi, millel on piimatootjate sissetulekute kindlustamisele oluline mõju. Läti toetab oma põllumehi erakorraliselt piimalehmatoetusega – turuolukorra halvenemine nõuab ka Eestis karja säilitamiseks selliseid otsuseid,“ rõhutas Sõrmus.