Eesti noored on üsna keskmised, muret teevad kehaline aktiivsus ja vaimne tervis

Rämpstoit. Pilt on illustreeriv

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regionaalbüroo täna avaldatud noorte uuringu andmetel on Eesti noored üsnagi keskmiste näitajatega. Hea uudisena paranevad noorte toitumisharjumused, ent murekohtadeks on madal kehaline aktiivsus, ülekaalulisus ning vaimne tervis. Märkimisväärselt on vähenenud sigarettide tarvitamine, mis siiski endiselt on teiste riikide seas kõrgel kohal.

 

Eesti oli üks 45 riigist, kus 2018. aastal viidi läbi koolinoorte tervisekäitumise uuring, mis hõlmab kooliõpilaste tervist, sotsiaalseid suhteid ja vaimset heaolu. Uuring kuulub rahvusvahelisse uuringuvõrgustikku Health Behaviour of School-aged Children (HBSC). Euroopa ja Põhja-Ameerika riike hõlmavas rahvusvahelises küsitlusuuringus osales 45 riigist kokku 227 441 õpilast vanuses 11, 13 ja 15 eluaastat. Eestis oli osalejaid ligi viis tuhat. Uuringut koordineerib WHO Euroopa regionaalbüroo.

“Üldiselt saab märkida, et Eesti koolinoorte toitumisharjumused paranevad. Võrreldes 2014. aastaga söövad Eesti poisid ja tüdrukud rohkem puu- ja köögivilju,” kommenteeris Tervise Arengu Instituudi teadur Leila Oja. “Hea uudis on see, et meie noored joovad igapäevaselt keskmisest märgatavalt vähem karastusjooke, mis järgib Põhjamaade suundumust,“ lisas Oja. Samal ajal on Eesti noorte kehalise aktiivsuse tase keskmisest märkimisväärselt madalam.

Jätkuvalt vähenevad Eesti noorukite uimastitarbimine ning kunagi alkoholi tarvitanud noorte osakaal nii poiste kui tüdrukute seas. Sarnane trend ilmneb ka kanepi tarbimisel. „Kuigi sigarette kunagi suitsetanud Eesti noorukite arv on endiselt teiste riikide seas üks kõrgemaid, on ka see osakaal võrreldes 2014. aastaga märkimisväärselt vähenenud,“ selgitas Oja.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles