Järvamaa on puugiuurijate poolt kaardistamata piirkond
Tervise Arengu Instituut kutsub kaardistama Eesti puugiohtlike piirkondi

Puugid ­levitavad kaht haigust: puukborrelioosi ja -entsefaliiti.

FOTO: Aivar Ruukel

Tervise Arengu Instituudil (TAI) valmis puugiohtlikke piirkondi näitav puugikaart, mis hakkab täienema inimeste poolt reaalajas sisestatud infoga.

 

Kliima- ja keskkonnamuutused on viimastel aastakümnetel toonud kaasa puukide arvukuse märkimisväärse suurenemise. Järjest rohkem registreeritakse puukidega levivaid nakkushaigusi nii inimestel kui ka koduloomadel. TAI kogub elanikelt infot puukide kohta, et saada sisendit teadustöö jaoks ning elanikud saavad puugiohtlikumad piirkondi teades end puukide ja nende poolt levitavate haiguste eest end paremini kaitsta.

Järvamaa

Maakonna põhjaosas asub laanepuugi levila piir ehk laanepuuki võib seal leida.

Puukide arvukuse ja haigustekitajate levimuse suhtes üsnagi uurimata maakond, välja arvatud mõned üksikud külastatud kohad 2016.-2017. aasta kevadkuudel.

Mida rohkem teavet on puukide levilate kohta, seda paremini oskavad teadlased teha järeldusi nende elukohtade eelistuste, arvukuse muutumise ja ohtlikkuse kohta. Selleks kutsuvadki TAI teadlased endale appi, et koguda laialdasemalt teavet puukide kohta. „Soovime rakendada Eestis uudsel viisil kaasavat teadust, et koos inimeste abiga saada parem ülevaade puugiohtlikest piirkondadest. Kaasame inimesed puugihammustuste kaardistamiseks ja puukide kogumiseks, et neid saaks analüüsida haigusetekitajate suhtes,“ ütles TAI viroloogia- ja immunoloogialabori juhataja Julia Geller.

Mida rohkem teavet on puukide levilate kohta, seda paremini oskavad teadlased teha järeldusi nende elukohtade eelistuste, arvukuse muutumise ja ohtlikkuse kohta.

Puugiohtlike piirkondade kaardistamisele kaasa aitamine on lihtne. Tuleb minna veebilehele puugiinfo.ee ja märkida endalt või lemmikloomalt leitud puuk kaardile. Vastata tuleb vaid mõnele küsimusele, millal ja kust kohast puuk leiti. Iga kaardile märgitud puuk saab endale unikaalse ID-numbri.

Peale puugi kaardile märkimist, on võimalus anda Eesti teadusele veelgi suurem panus ja saata puuk Tervise Arengu Instituuti. TAI viroloogialaboris on puugipank, kus hoitakse puuke erinevate analüüside tegemiseks, sh ka haiguste määramiseks. Saadetud puuke analüüsitakse juhuvalimi põhimõttel ning nii kujunebki läbilõige Eesti eri paigust leitud puukide arvukusest ja haigestunud puukide osakaalust. Tänu puugi ID-numbrile on inimesel võimalus saada teavet enda saadetud puugi kohta juhul, kui tema saadetud puuk sattus valimisse.

Kuna Eestis on kõrge puuginakkuse oht, on igast uuringule saadetud puugist abi nakkusohtlike piirkondade kaardistamisel, puugihaiguste uurimisel ja ka uute ravimite väljatöötamisel. „Eesti inimeste panus puugiuuringutesse on tähtis mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale“ rõhutas Julia Geller ja selgitas, et Eesti puugiliikide leviku ja arvukuse andmeid kajastab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), kelle peamine ülesanne on tugevdada Euroopas kaitsevõimet ja ennetusmeetmeid nakkushaiguste vastu ning reageerida muutustele õigel ajal. Täpsemaid järeldusi saab teha suuremate koguste pealt. Selleks, et uuringuandmed oleks ühtlased, on igast maakonnast vaja koguda vähemalt 1000 puuki.

Puugikaardi ja puugipanga tutvustamiseks alustas TAI läbi suve kestva kampaaniaga „Pane puuk posti“. Lisaks leiab puukide kohta rohkelt infot TAI uuelt veebilehelt puugiinfo.ee, sealhulgas näiteks kuidas end puukide eest kaitsta ja kuidas puuki õigesti eemaldada. Veebilehelt leiavad näpunäiteid ka lemmikloomaomanikud. TAI viroloogid loodavad, et teavitustöö tulemusel elanikkonna teadlikkus puuginakkuste ning nende vältimise osas suureneb ja väheneb haigestumine puuginakkustesse.

Rohkem teavet!

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles