Viimased tööturu kiirstatistika andmed näitavad, et tööturul jätkuvad varasemad trendid, mille tagajärjel töösuhete koguarv tasapisi väheneb.
Töösuhete arv väheneb tasapisi, ent järjepidevalt
Majutuses ja toitlustuses kiirenes töösuhete arvu vähenemise tempo, seda nii käesoleva aasta algusega kui ka eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Antud tegevusala kõrval oli absoluutarvuliselt oluline kaotaja ka töötlev tööstus. Samas on jätkuvalt tegevusalasid, kus töösuhete arv püsib suurem kui möödunud aastal samal ajal. Nende hulgas on tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning finants- ja kindlustustegevus. Võrreldes eelmise aastaga jõudsid mitmed tegevusalad enne eriolukorda edukalt areneda ja jõudsalt töötajate hulka kasvatada. See eelis on aga hakanud kõigi tegevusalade puhul kaduma.
Majutuses ja toitlustuses kiirenes töösuhete arvu vähenemise tempo, seda nii käesoleva aasta algusega kui ka eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
Kui vaadata kehtivate töösuhete arvu dünaamikat maakonniti, siis ükski maakond otseselt ei eristu. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment toob välja, et on maakondi, kus töösuhteid on aasta algusega võrreldes rohkem ja pea sama palju neid, kus vähem. „Kui võrrelda muutust töösuhete koguarvuga, siis ühtegi olulist võitjat ega kaotajat välja tuua ei saa. Isegi viirusega enim kimpus olnud Saare maakonnas on töösuhete arvu suhteline vähenemine jäänud riigi keskmisega samasse suurusjärku. Seega, kui negatiivsest midagi positiivset leida, siis vähemalt töösuhete kontekstis pole ükski maakond otseselt löögi alla sattunud,“ selgitab Märt Leesment.