Kalakasvatusettevõtted müüsid möödunud aastal rekordkoguse vikerforelli

Vikerforell Tagalahe meresumbast. Foto: Jaano Martin Ots

Kalakasvatusettevõtted müüsid 2019. aastal 1062 tonni kaubakala ja -vähki, kokku rohkem kui 3,7 miljoni euro väärtuses. Toodangu maht oli 28 aasta suurim.

 

Võrreldes 2018. aastaga, kui kaubakala ja -vähki müüdi kokku 943 tonni, suurenes müüdud toodangu maht üle 12%. Seejuures aga langes kasvatatud kaubakala keskmine kilogrammi hind aastaga 4,4 eurolt 3,5 eurole. Viimased paar aastat on kala- ja vähitoodangu maht kiirelt kasvanud, viimase viie aasta võrdluses on toodang suurenenud ligi veerandi võrra.

Statistikaameti analüütiku Swen Petersoni sõnul on vikerforell Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik, mille osatähtsus aina suureneb. „Aastal 2014 oli vikerforelli osakaal kogu müüdud kalatoodangus 66%, kuid 2019. aastal juba üle 85%. Eelmisel aastal müüdi 927 tonni vikerforelli kokku veidi enam kui 3 miljoni euro eest – see on kõigi aegade suurim müüdud kogus,“ kinnitas Peterson.

Harilikku jõevähki turustati eelmisel aastal 0,93 tonni, mis suurenes võrreldes 2018. aastaga rohkem kui poole võrra. Mullusest suuremad kogused jõevähki müüdi Eestis vaid 2007. ja 2009. aastal, vastavalt 1,3 ja 2 tonni.

Lisaks vikerforellile ja harilikule jõevähile kasvatatakse ning müüakse Eestis teisigi kalaliike: linaskit, angerjat, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlasi (siberi ja vene tuur), valgeamuuri jt.

Lisaks vikerforellile ja harilikule jõevähile kasvatatakse ning müüakse Eestis teisigi kalaliike: linaskit, angerjat, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlasi (siberi ja vene tuur), valgeamuuri jt.

Toidukalamarja turustati möödunud aastal 6,3 tonni ehk ligikaudu kaks korda rohkem kui 2018. aastal. Toidukalamarja müüdi veidi enam kui 160 000 euro eest, 2018. aastal aga 100 000 euro eest.

Lisainfo!