Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/18/12666911t1hc6f0.jpg)
Aiataimede kõrval koguvad meie toidulaual üha enam populaarsust need, mis kasvavad hoopis aia taga. Eesti Rahva Muuseum ootab retsepte, kirjeldusi ja pilte metsikutest toidutaimedest, et talletada tuleviku tarbeks, kust ja mida me tänapäeval korjame ning mida sellest valmistame. Parimad kaastööd saavad rahalise tasu.
õ„Vabas looduses kasvavate taimede lehti, varsi, juuri ja vilju on toiduks tarvitatud läbi aegade, kord rohkem, kord vähem. Praegu on need aga toidulisana taas populaarseks muutunud, osalt tervislikkuse, paraneva keskkonnateadlikkuse või ka lihtsalt eksootilisuse pärast,“ rääkis ERMi kuraator Liisi Jääts.
Muuseum on varemgi toidutaimedest lugusid kogunud, aga keskendunud seni marjadele, seentele ja pähklitele. „Seekord huvitavad meid juured, lehed, varred, kasvud jms. Nii vanad, päritud teadmised kui ka iseleiutatud, raamatust või internetist loetud ja järele proovitud retseptid,“ lisas Jääts.
Täpsemad suunised ja kontaktid lugude ning piltide muuseumiga jagamiseks leiab ERMi kodulehelt. Põnevat lugemist pakub ka ERMi värske blogilugu, mis sisaldab muu hulgas kahte sajanditetagust taimetoiduretsepti.