Koroonakriisi eel käis kolmandik eestlastest haigena tööl

Külmetushaigus on liikvel ja nohuse ninaga inimestest tuleks eemale hoida. Foto: Jeremy Maude/picture alliance/moodboard

Kindlustusettevõtte Gjensidige tellitud uuringust selgus, et veebruaris, vahetult enne koroonakriisi puhkemist oli ligi 37 protsenti eestlastest valmis tõbisena tööle minema. Lõunanaabrite juures Lätis oli haigena tööl käijaid aga 23 protsenti.

 

Veebruaris Nielseni läbiviidud uuringuga selgus, et Eestis oli haigena tööle minejaid 12 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Vähenenud on ka nende inimeste arv, kes jäävad haiguse korral koju ning ei tee tööd. Kui Eestis on selliseid inimesi 27 protsenti, siis Lätis koguni 49 protsenti.

Eesti Tervisemajanduse Koja esindaja Erki Mölderi sõnul muutus eestlaste käitumine 2009. aastal, kui hakkas kehtima uus töövõimetushüvitiste maksmise kord. "Sellega lõpetas riik esimeste haiguspäevade eest hüvitise maksmise. Vähem muutus kõrgemapalgaliste käitumine, rohkem aga madalapalgaliste inimeste käitumine. Enne seda olid Eesti näitajad võrreldavad Läti ja Leeduga.“ selgitas ta.

25. mai seisuga oli Lätis 1047 kinnitatud koroonaviiruse juhtumit, nendest 22 lõppesid surmaga. Seevastu on Eesti näitajad oma väikese riigi kohta tunduvalt suuremad: 1823 kinnitatud juhtumit ning 64 surma. Ka Leedu on suutnud ära hoida suurema haigestumise, kus on 1623 kinnitatud koroonaviiruse juhtumit ja 63 surma.

Kui Eestis on selliseid inimesi 27 protsenti, siis Lätis koguni 49 protsenti.

"Imperial College Londoni kirjeldatud hiljutise uuringu järgi leiab ligi kolmandik viirusesse nakatumistest aset töökeskkonnas. Sellegipoolest on raske hinnata, kas haigena tööl käimise tava suurendas ka Eestis Covid-19sse nakatumist või mitte," tõdes ta.

Gjensidige kindlustusseltsi personalijuht Ester Saaremets aga tõdeb, et suure tõenäosusega andis koroonakriis meile valusa õppetunni ning inimesed enam nii kergekäeliselt haigena tööle ei kipu. „Kui eelnevalt pigistati nohust töötajat nähes silm kinni, siis nüüd hoiavad tõenäoliselt nii ettevõtte juhid kui ka töökaaslased ise kolleegidel rohkem silma peal ning survestatakse ka väikesema haiguse korral koju jääma. Ei ole ka välistatud, et tööandjad hakkavad rohkem mõtlema esimeste haiguspäevade tasustamise eeliste peale.“

Haigushüvitisest Eestis:

·         Haigushüvitist saab näiteks haigestumise, tööõnnetuse, liiklus- või olmevigastuse korral.

·         Kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta (kuid tööandja saab seda soovi korral teha).

·         4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja töötaja keskmise töötasu alusel. Tööandja arvutab haigushüvitise töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal, hüvitis on 70% töötaja keskmisest töötasust. 

·         9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa töötaja päevatulu alusel. Arvestamise aluseks võetakse inimese haiguslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu andmed, mis saadakse maksu- ja tolliametilt.

Allikas: Haigekassa.ee