Tarbijahinnad on jõuliselt reageerinud koroonakriisile ning sellega kaasnenud naftahindade kiirele langusele. Viimati oli sarnane hindade langus eelmise majanduskriisi ajal pea 10 aastat tagasi. Maikuu tarbijahindade langus võrreldes mullu sama kuuga jääb viimaste arengute valguses ka käesoleva langustsükli madaltasemeks, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
Hindade langus süvenes mais
Statistikaameti andmetel langesid hinnad mais eelmise kuuga võrreldes 0,7 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes olid tarbijahinnad 1,7 protsenti madalamad kui eelmise aasta mais. Euroalal aeglustus inflatsioon esialgsel hinnangul 0,1 protsendini. Energiatoodete hinnalangus jätkus ning töötlemata toidu ehk valdavalt aiasaaduste hinnatõus mõnevõrra aeglustus euroalal.
Kuigi nafta hind välisturgudel hakkas maikuus aprilli põhjadest taastuma, jõudis madalam hinnatase siinsetesse tanklatesse viitajaga – viimane hinnalangetus mai alguses – ja väiksemas ulatuses kui lõunanaabritel või euroalal laiemalt. Koos möödunud kuul toimunud aktsiisilangetusega on kütusehinnad pea viiendiku odavamad kui aasta tagasi. Vähenenud tarbimisest tingitult on börsielektri hind viimastel kuudel olnud väga madalal tasemel, mille tulemusena on elektriarve aastaga 17 protsenti odavnenud.
Kui möödunud aastal ja selle aasta alguses ulatus teenuste kallinemine pea 4 protsendini, siis alates aprillist on teenuste hinnatõus koroonamõjude tõttu peatunud. Suuremal määral on see avaldunud hotellide, laevapiletite ja üürihindade languses, kus hinnad on aastaga langenud vastavalt 20 protsenti, 13 protsenti ja 8 protsenti. Eriolukorrast tingitud majandustegevuse piirangute ja piiride suletuse tõttu on osa teenuste pakkumine peatatud, nagu puhkusepakettide müük, mistõttu on nende puhul indikatiivselt arvestatud tarbijahindade muutusega.
Statistikaameti andmetel langesid hinnad mais eelmise kuuga võrreldes 0,7 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes olid tarbijahinnad 1,7 protsenti madalamad kui eelmise aasta mais.
Kui aastakümme tagasi kompenseeriti majanduskriisi ajal eelarvetulude vähenemist maksutõusudega, vähendades sellega hinnalangust, siis seekord riiklikud meetmed on pigem hinnalangust võimendanud. 1. maist jõustusid lisaeelarvega vastu võetud kütuse-, gaasi ja elektriaktsiisi langetused. Oma osa on ka kohalike omavalitsuste meetmetel, mis aga eriolukorra lõppemise järgselt, alates juunist, lõpetatakse. Need meetmed aitasid tarbijahinnaindeksit langetada pea 0,8 protsendipunkti.
Praeguste hinnangute kohaselt peaks tarbijahindade langus kestma aasta lõpuni ning ka aasta kokkuvõttes peaks hindade muutus jääma veidi alla nulli.