Toidutööstustes on toiduohutus tagatud sõltumata viirusepuhangust tingitud piirangutest

Copy
AS KALEV; TALLINN, EESTI, 21OCT10.
Toiduainetetööstus; magusatööstus; piparkook; piparkoogid.
th/Foto TOOMAS HUIK/POSTIMEES
AS KALEV; TALLINN, EESTI, 21OCT10. Toiduainetetööstus; magusatööstus; piparkook; piparkoogid. th/Foto TOOMAS HUIK/POSTIMEES Foto: Toomas Huik

Toidutööstustes kehtivad sõltumata olukorrast väga ranged toiduohutusalased nõuded, kasutusel on kaitseriietus ja kindad ning toodete kokkupuude inimesega on viidud miinimumini.

Olnud rahvusvahelise toiduohutuspäeva valguses kinnitab veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda, et kuigi eriolukord raskendas tavapärast tegutsemist ja kohapealseid kontrollkäike tehti vähem, pole toiduohutuse osas tehtud mingeid järeleandmisi, edasi lükati peamiselt vaid seiretegevus.

„VTA pole oma järelevalvetegevust eriolukorras hetkekski peatanud ja me ei pea seda ka kuidagi võimalikuks. Me ei ole läinud ettevõtetesse kohapeale kontrolle tegema, kui see on olnud vähegi asendatav mõne muu võimalusega ettevõtte tegevuse nõuetekohasuse hindamiseks, aga me pole jätnud tegemata ühtegi vajalikku või vältimatut järelevalvetoimingut. Valdkond, millega me tegeleme, on inimeste tervise seisukohalt väga oluline,“ rõhutab Kalda. 

Olnud rahvusvahelise toiduohutuspäeva valguses kinnitab veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda, et kuigi eriolukord raskendas tavapärast tegutsemist ja kohapealseid kontrollkäike tehti vähem, pole toiduohutuse osas tehtud mingeid järeleandmisi, edasi lükati peamiselt vaid seiretegevus.

Eriolukorra ajal ei ole vajalikke plaanilisi kontrolle ära jäetud, kuid vastavalt hinnatud riskiastmele – mida toodetakse, kui suures mahus, missugune on olnud ettevõtte varasem tegevus ning kui tõhus on enesekontrollisüsteem – on kontrollide sagedus ajutiselt vähenenud. Näiteks märtsikuu jooksul tegi VTA kohapealseid kontrolle poole vähem kui eelmisel aastal samal ajal, samuti on aprillikuu mahtu möödunud aastaga võrreldes vähendatud. Kalda sõnul vähendati võimalusel kohapealseid kontrolle just väiksema riskiga toidutööstuses ja -käitlemiskohtades, nagu jaemüügiettevõtted või toitlustus, mille tegevus eriolukorra ajal niigi suures osas peatus. Muutumatul kujul jätkus kontrollitegevus tapamajades, piiripunktides, reageeriti vihjetele ja võimalikele ohukahtlustele.

„Kõige kõrgema riskiastmega toidukäitlemise valdkondades on vajalike ja regulaarsete kontrollide vähenemine olnud siiski väga tagasihoidlik. Näiteks kala käitlemisega tegelevatesse ettevõtetesse on eelmise aasta nelja kuuga võrreldes sel aastal tehtud 18% vähem kontrollkäike, lihakäitlejate puhul on see langus olnud 13%,“ ütleb ta.

Siiski on eriolukorra sunnil muutunud veterinaar- ja toiduametnike töörutiin. Kalda sõnul on eriolukorra ajal ametnikud toidutööstustes kohapeal käinud vaid siis, kui pole olnud võimalik muul viisil – näiteks kirjalike päringute, elektroonselt või posti teel edastatud dokumentide, fotode, videote, laborianalüüside või ka telefonivestluse teel – veenduda, et ettevõtte tegevus toidu käitlemisel on nõuetekohane. „Suur osa meie kontrollkäikude ettevalmistavast tööst põhineb toidutootjate enda võetud proovide ja enesekontrollimeetmete analüüsimisel. Mida suurem on toidukäitlejate koostöövalmidus või võimalused sellisel viisil oma tegevusest ülevaate andmiseks, seda tõhusamalt saab ka VTA vajadusel kohapealseid kontrolle läbi viia“ ütleb ta.

Ka Eesti suurima lihatööstuse HKScan Estonia kvaliteedidirektor Priit Dreimann kinnitab, et hoolimata piirangutest tavaelus, on toidutööstuses hea hügieeni tagamine igapäevane. „Liha esmakäitlejatena peame oleme tõeliselt kindlad, et kogu meie toodang on tarbijatele ohutu. Selleks töötab meie Rakvere ja Talleggi tööstustes kohapeal kokku 15 VTA ametnikku, kes meie tegevust igapäevaselt hindavad. Lisaks teeme ise regulaarseid hügieenikontrolle selle nimel, et toiduohutus tagada ja meil on endal akrediteeritud labor, kus teostame igakuiselt ca 12 000 analüüsi,“ ütleb ta.

Farmi piimatööstuse kvaliteedijuhi Signe Pae sõnul on ka piimatööstus enesekontrolli meetmete rakendamisel äärmiselt tõhus. „Meie jaoks tähendab see seda, et analüüsime proove nii tööstusesse tulevatest piimatsisternidest, pooltoodetest kui ka igast lõpptoote partiist. Kord kuus võtame hügieeniproovid pindadelt, õhust ja kätelt, et veelgi ohutuses veenduda,“ ütleb ta.

Eriolukorra ajal keskendus VTA koostöös Terviseametiga ka toidu tootjatele, valmistajatele ja turustajatele ning tarbijatele suunatud selgitustööle - mida, miks ja kuidas eriolukorra tingimustes toidu tootmise ja valmistamise puhul silmas pidada. VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on maikuus juba taastumas veterinaar- ja toiduameti tavapärane töörutiin ning suve jooksul jätkumas ka programmipõhised laboruuringud.

Märksõnad

Tagasi üles