Tapmiste ja mõrvade arv on sel aastal oluliselt kasvanud

Mõrv Piiral. Foto: Vladislav Musakko

Justiitsministeeriumi värske kuritegevuse statistika ülevaade näitab, et raskete vägivallakuritegude arv on Eestis 2020. aastal oluliselt kasvanud, mai lõpu seisuga oli vägivaldselt hukkunud 19 inimest. Üldine kuritegevuse tase on aga veidi langenud.

 

„Võrreldes mullusega on tapmiste arv kasvanud enam kui kaks korda. Eelmisel aastal hukkus samal ajal ehk esimese viie kuuga vägivalla tagajärjel kuus inimest ja terve 2019. aasta jooksul 25 inimest. Praegune trend näitab paraku, et 2020. aastal võime selle kurva statistilise näitaja ületada juba poole aastaga,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.

„Peamiselt oli tapmiste puhul tegemist olmetülidega, mis olid tekkinud ühise alkoholitarvitamise käigus,“ lisas Aeg. „Tapmiste arv ei sisalda juuni andmeid, s.h Lihulas toimunud tulistamist. Võib ka öelda, et eriolukord seda trendi ei mõjutanud, tapmiste arv hakkas kasvama juba enne seda.“

Kõiki kuritegusid kokku registreeriti aasta esimese viie kuuga 10 461 ehk 2% võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Eriolukorras registreeriti kuritegusid lausa 20% vähem kui aasta varem samal perioodil. Eelmisel aastal oli see number 5003, nüüd 3985.

Kõiki kuritegusid kokku registreeriti aasta esimese viie kuuga 10 461 ehk 2% võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Aasta viie kuu kuritegevuse langus tuli peamiselt kehalise väärkohtlemise registreerimise 6% vähenemise tõttu. Kehalist väärkohtlemist lähisuhtes registreeriti kokku 1443, mis on 33 juhtumit vähem kui eelmisel aastal.

Küberkuritegusid registreeriti 361 ehk 15% vähem kui eelmisel aastal. „Eriolukord ei kasvatanud küberkelmuste arvu, nagu selle alguses kardeti, mis on peamiselt müügiportaalides toimuvad pettused ja muu selline. Märtsi keskpaigast maini registreeriti lausa poole vähem kelmusi ja arvutikelmusi kui aasta varem samal ajal,“ ütles Aeg. „Küll on aga veidi enam registreeritud tõsisema mõjuga arvutisüsteemide vastaseid kuritegusid, mis võivad halvata terve ettevõtte tegevuse ja on selles mõttes ohtlikumad,“ lisas minister.

Nii aasta viie kuu kui ka eriolukorra vaates kasvas oluliselt joobes juhtimiste arv. Kriminaalses joobes sõidukijuhtimist registreeriti jaanuarist maini 1188 juhul, mis on 22% enam kui eelmisel aastal ning viimase nelja aasta kõrgeim tase. Neist eriolukorras 571 kuritegu.

„Seda saab selgitada sellega, et inimesed andsid ise politseile joobes juhtidest enam teada,“  rääkis Aeg. „Samas on eriolukorra mõju teatud kuritegude puhul veel vara hinnata, sest selle mõju võib jõuda kohale hiljem,“ rõhutas Aeg.

Varavastaste kuritegude arv jäi lähedasele tasemele eelmise aastaga. Neid registreeriti 3829.

Täpsemalt saab kuritegevuse statistikaga tutvuda kriminaalpoliitika veebis.