Kui jood, ära uju

«Uppuja» kaldaletoomine. Foto: Eero Vabamägi

Sel aastal on Eestis uppunud kokku juba 27 inimest. Lõuna-Eesti kuues maakonnas on kokku uppunud 11 inimest. 

Kahjuks põhjustab paljusid traagilisi veeõnnetusi alkoholijoobes ootamatult vette kukkumine. Lõuna-Eesti uppunutest seitse inimest olid uppumise ajal purjus ning sattusid vette libastumise või komistamise tagajärjel.

Suvise suplushooaja alguses tuletab päästeamet veelkord meelde:

• Kui jood, ära uju! Joobes hukkunute osakaal on aasta-aastalt kasvanud. On üldine reegel, et ujumine ja alkohol ei käi kokku ning oma joobes sõpra tuleb vette minemise eest takistada. Uppumisohtu kasvatab ka nõrk joove ja pohmell. Alkoholi mõju all olev inimene väsib kiiresti ja tal võivad tekkida reflektoorsed südamevereringesüsteemi häired, mille tõttu ujujat tabab alajahtumine, jäsemete verevarustuse halvenemine ning krambid.

• Hoia silm peal! Alati on kindlam minna ujuma koos sõbra või pereliikmega. Üksteist tuleks vees jälgida, et vajadusel abi anda või abi kutsuda. Kindlasti ei tohi üksi lubada ujuma lapsi, kes nõrga ohutunnetuse tõttu lihtsamini õnnetustesse satuvad.

• Vali ujumiseks selleks ettenähtud koht! Kõige turvalisem on ujuda ametlikus valvega rannas.

• Uju kalda lähedal ja nii, et jalad alati põhja ulatuks! Ära ülehinda oma ujumisoskust. Kui peaksid ootamatult väsima või peaks tekkima lihaskramp või terviserike, ei satu te madalas vees ujumisel kohe uppumisohtu.

• Vest päästab veest! Paadiga sõitma minnes kanna alati päästevesti. Ära paati üle rahvasta, et see manööverdamisel uppumisohtu ei satuks. Vali riietus vastavalt ilmale, et tulla toime ootamatu ilmamuutuse või rikke tekkimisel pikemalt veekogule jäämisega.