Kuigi Eestis on avalike ürituste korraldamiseks seatud hetkel piirangud, võib arvata, et jaanipäeva tähistatakse väiksemates seltskondades ikkagi ja seetõttu võib lõkete arv olla isegi suurem kui tavapärastel aastatel. Pahatihti ollakse arvamusel, et lõke on sobilik koht, kus jäätmetest vabaneda. Tegelikult see nii ei ole.
Kuidas jaaniajal ohutult lõket teha
Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni ametnikud puutuvad jäätmete põletamise probleemiga üsna sageli kokku. Nii näiteks on nähtud avaliku üritusena korraldatud jaanipäeva lõkkeid, mida süüdatakse vanaõliga ning kus põletatakse autorehve, mööblit või ehitusjäätmeid. Kui Keskkonnainspektsioon jäätmeid sisaldavad ettevalmistatud lõkked avastab, siis keelatakse nende süütamine ja lastakse jäätmed eemaldada, järgneb väärteomenetlus ja rahatrahv. Eraisikule on võimalik Keskkonnainspektsioonil määrata rahatrahv kuni 1200 eurot, juriidilisele isikule rohkem. Kaasneb palju ebameeldivat asjaajamist, mis võiks olemata jääda.
Kahjuks levib inimeste seas endiselt iganenud ja väär arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt on see arusaam kaasa tulnud mitmete aastakümnete tagusest ajast, kus jäätmete materjalid olid teistsugused. Kui pakendiks kasutati paberit, siis selle põletamisega nii suurt ohtu ei kaasnenud, nagu tänapäeval levinud pakkematerjali - plasti - põletamisel. Sellepärast on oluline teha aeg-ajalt uuesti teavitustööd, millega panustatakse teadlikkuse tõstmisesse.
Loe edasi siit!