Nurmenukuvaatlus pakkus taas üllatavaid tulemusi

Harilik nurmenukk Foto: Elmo Riig

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja Tartu Ülikooli (TÜ) teadlaste algatatud nurmenukukampaania raames tehti tänavu loodusvaatlejate abil 1335 vaatlust, mis pakkusid taas üllatavaid tulemusi nii Eestis kui ka Lätis.

Määrati üle 155 000 nurmenuku õietüübi. Esialgse tulemused kinnitavad eelmisel aastal tehtud vaatluste peamist leidu, et üht tüüpi õisi leidub Eesti looduses enam. Lisaks näitavad esimesed kokkuvõtted, et vaatluskohtades, kus nurmenukke esineb vähem, on õietüüpide osakaal sagedamini ebavõrdne, mis võib ohustada nurmenuku elujõulisust.

Kuigi 2019. aasta vaatluste käigus kogunenud andmed on TÜ teadlastel juba põhjalikult analüüsitud, lisavad selle aasta vaatlused uusi teaduslikult ja looduskaitseliselt tähelepanuväärseid teadmisi. Tänavusel uuringul said inimesed analüüsile olulise lisainfona anda hinnangu ka nurmenuku arvukusele vaatluskohas. „Nende lisaandmete põhjal saab öelda, et väiksema arvukuse korral on õietüüpide tasakaal rohkem paigast ära, mis omakorda kahandab hariliku nurmenuku paljunemisedukust. See tulemus näitab väiksemate nurmenukuasurkondade haavatavust,“ kommenteeris uusi vaatlustulemusi TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi ökoloog Tsipe Aavik.

Kas on Eesti maastike seisund nurmenuku jaoks tõesti kehvem kui Lätis või peituvad põhjused muus, näitab edasine analüüs

Eestis, kus vaatlusi tehti massiliselt teist korda, kinnitas esialgne andmete analüüs eelmise aasta üllatavat tulemust. “S-tüüpi õiega nurmenukke on Eestis endiselt rohkem kui L-tüüpi õitega nurmenukke. Seni on arvatud, et  erinevat tüüpi õitega isendeid esineb enam-vähem võrdselt, kuid Eestis see paika ei pea,“ ütles Aavik.

Lätis toimusid nurmenukuvaatlused pilootuuringuna esimest korda. Esialgse hinnangu põhjal on Lätis õietüüpide osakaal võrdne, kuid Läti valim on liiga väike, et suuri  järeldusi teha. „Järgmisel aastal tuleks läbi viia ulatuslikum vaatlus, et selgitada Eesti ja Läti tulemuste vahelisi erinevusi,“ kommenteeris tulemusi ökoloog. „Kas on Eesti maastike seisund nurmenuku jaoks tõesti kehvem kui Lätis või peituvad põhjused muus, näitab edasine analüüs,” lisas ta.

Nagu paljusid ettevõtmisi varjutas ka nurmenukuvaatluste tegemist riiklik eriolukord ning paljud koolid ja klassid ei saanud seetõttu kaasa lüüa. Vaatluste arv on ometi muljetavaldav, arvukalt osales inimesi, kes olid nurmenukuvaatlusi eelmisel aastal juba teinud. „Eestis ja Lätis on inimeste valmisolek abistada loodusteadlasi selliste massiliste vaatluste tegemisel õnneks väga suur. Oleme kõigile vaatlejatele väga tänulikud! On näha, et kes kord juba nurmenuku vaatlemise käppa saanud, teeb seda veel,“ ütles Aavik.

„Eesti otsib nurmenukke“ on kodanikuteaduse kampaania, mis lükati käima 2019. aasta kevadel. Eelmisel aastal tehti 1700 vaatlust, mille käigus eestimaalased määrasid ligi 220 000 nurmenuku õie tüübi. Looduslikult on eri tüüpi õite esinemise sagedus umbes pooleks, kuid 2019. aasta tulemused näitasid, et mitmelgi pool oli ühte tüüpi õisi rohkem, mis viitab võimalikule maastiku muutuste mõjule meie nurmenuku asurkondadele. Selle ootamatu tulemuse põhjuste leidmiseks vajavad loodusteadlased aga veel lisateadmisi, mistõttu üleskutsega nurmenukke vaadelda õietüüpe jätkatakse ning vaatlustesse plaanitakse kaasata  ka naaberriike. Kordusvaatlused annavad olulist lisainfot ning toetavad teadusuuringu kvaliteeti. (BNS)