Uuring paljastab: tüdrukute vähene spordihuvi annab tõuke vaimsete probleemide tekkeks

"Ärevus".

FOTO: Helen Voogla, Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine

Teadusuuringud on näidanud, et füüsiliselt aktiivsetel lastel on parem vaimne tervis – neil on kõrgem enesehinnang ning vähem depressiooni ja ärevust kui passiivsetel lastel. Tartu ülikooli magistritöös uuriti, milline on olukord 12-, 14- ja 16-aastaste Eesti poiste ja tüdrukute seas ning selgus, et tüdrukud, kes on füüsiliselt vähem aktiivsed, kurdavad rohkem ka vaimsete probleemide üle.

Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis magistritöö kaitsnud Maris Kajari uuris selles vanuses laste hinnanguid oma terviseprobleemide esinemissageduse kohta, pidades silmas sportimise sagedust ja organiseeritust.

Uuringus osales 2348 last 43-st Eesti koolist. Neil paluti täita küsimustik oma liikumisaktiivsuse ja seda mõjutavate tegurite kohta ning hinnata oma terviseprobleeme.

Tulemustest nähtus, et 12-, 14- ja 16-aastastel poistel oli terviseprobleeme palju vähem kui sama vanadel tüdrukutel. 14- ja 16-aastased tüdrukud tunnetasid omakorda rohkem muresid kui nende 12-aastased sookaaslased.

12-aastastel tüdrukutel ilmnes selge seos vaimse tervise probleemide ja sportimise vahel. „Nimelt täheldasid kaks või kolm korda nädalas sporti tegevad tüdrukud tervisemuresid märksa vähem kui need, kes teevad sporti kord nädalas või harvem. Samuti hindasid nad palju väiksemaks oma depressioonisümptomite esinemissagedust. See näitab, et vaimsele tervisele mõjub hästi, kui teha trenni järjepidevalt kaks kuni kolm korda nädalas,“ kirjeldas Kajari.

Vanematel tüdrukutel ei sõltunud depressioonisümptomite esinemissagedus sellest, kuidas sportimine oli korraldatud või kui tihti seda tehti. Seda tulemust võib mõjutada ka uuringus osalenud tüdrukute arv. „12-aastaseid tüdrukuid osales uuringus kõige rohkem – umbes 460. 14- ja 16-aastaseid tüdrukuid osales uuringus aga alla 400,“ rääkis Kajari.

Lisaks selgus, et poistel pärsib võistlussport või organiseeritud sport depressioonisümptomite teket. Uuringust nähtus, et 12- ja 16-aastased poisid, kes tegid võistlussporti, hindasid depressioonisümptomeid palju harvemaks kui nende iseseisvalt treenivad sookaaslased. 14-aastaste poiste hinnangud depressioonisümptomite kohta ei sõltu sportimise organiseeritusest.

Varasemates teadusuuringutes on selgunud, et poisid, kes on füüsiliselt aktiivsed vähemalt neli päeva nädalas, hindavad oma tervist paremaks. Poistega sarnase tulemuse saamiseks peaksid tüdrukud harrastama rohkem keskmist ja intensiivset füüsilist aktiivsust, kirjutas Kajari oma uurimistöö järeldustes.

Maris Kajari kaitses magistritöö „12-16-aastaste Eesti koolinoorte poolt terviseprobleemide esinemissagedusele antud hinnangud vastavalt sportimise sagedusele ja organiseeritusele“ Tartu ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi õppekaval.

Tagasi üles