Häirekeskus: oluline on, et jaanipidulised suudaksid kutsuda abi ja märkaksid ohte

Anne Põder
Copy
Olgem hoolsad, et jaanipidu üle käte ei läheks. Pilt on illustratiivne.
Olgem hoolsad, et jaanipidu üle käte ei läheks. Pilt on illustratiivne. Foto: Arved Breidaks/Lõuna-Eesti Postimees

Häirekeskus paneb kõigile südamele, et ka jaaniööl võib tekkida vajadus kiire abi järele. Selleks, et abi jõuaks abivajajani võimalikult kiiresti tuleb teada oma asukohta ja olla võimeline kirjeldama, mis juhtus.

2019. aastal võttis Häirekeskus jaaniööl hädaabinumbril 112 vastu üle 6800 kõne. See on juba aastaid üks töörohkemaid öid.

Ühelt poolt on see öö, kus Eestis põlevad paljud lõkked ja pidutsetakse muretult varaste hommikutundideni. Teiselt poolt paistab jaaniöö silma alkoholiga liialdamise, vastutustundetu lõkketegemise ja omavaheliste konfliktide poolest.

Peamiseks põhjuseks, miks inimesed jaaniööl riigilt abi otsivad, on see, et alkoholi liigtarbimisest tekivad inimestel terviserikked ja omavahelised tülid, mille lahendamised päädivad vägivallaga. Samuti antakse teada ohtlikest ja järelevalveta lõketest ning võimalikest tulekahjudest. Lisaks sellele on inimesed varmad teavitama kahtlase ja ebaturvalise sõidustiiliga juhtidest.

Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela tõdes, et jaaniöö on üks suuremalt tähistatavaid tähtpäevi Eestis. Enamik inimesi pidutseb vastutustundlikult ja pöörab enda ning oma kaaslaste ohutusele tähelepanu. "Peamine riskikoht on meie hinnangul see, et jaanipäev viib inimesed linnast välja pidutsema kohtadesse, kus nad pole käinud või mille asukohta nad päästekorraldajatele ei oska öelda. Ka ei osata selgitada, kuidas jõuaks näiteks kiirabi abivajajani. Sellise olukorra ennetamiseks tasuks enne peojookide avamist endal selgeks teha oma asukoht ja see, kuidas abi pääseks teieni," rääkis ta.

Alati on hea pidu see, kus seltskonnas on olemas kaine grupijuht, kes aitaks peoseltskonnal suurematest probleemidest hoiduda. Alkoholi liigtarvitamisega kaasnevad probleemid on Häirekeskuse kõnede sisuks ka muul ajal. Jaaniööl need probleemid võimenduvad. „Kui võimalik, soovitan kõigil veeta jaanid kainelt. Siis on ka tõenäosus probleemidesse sattumiseks oluliselt väiksem,“ ütles Alvela.

TEAVE

Häirekeskuse soovitused ohutuks jaaniööks:

*Oluline on teada, kus on sinu jaanipeo asukoht ja see, kuidas abi häda korral sinuni jõuaks.

*Häirekeskusele on suureks abiks, kui sa oskad määrata oma asukohta nutitelefonis. Vaata videost, kuidas seda teha.

*Piiri ääres viibides, näiteks Peipsi järve ääres või Lõuna-Eestis, võib sinu mobiilivõrk liikuda automaatselt üle naaberriigi võrku. Sinu täpset asukohta saab Häirekeskus määrata vaid siis kui sinu mobiil on Eesti võrgus. Lülita automaatne võrguvalik võimalusel välja.

*Lõkke tegemisel pööra tähelepanu, et see ei häiriks ega ohustaks kedagi.

*Hoidu konfliktidest ja eemaldu inimestest, kes võivad kalduda vägivallale.

*Alkoholitarvitamisel arvesta iseenda ja teiste heaoluga. Hea on, kui sa oled kogu jaaniöö vältel võimeline endale abi kutsuma ja adekvaatne hindamaks ohtusid.

*Avalikule jaanitulele jõudes uuri järgi kus asub korraldajapoolne esmaabi pakkuja.

*Enda ja teiste tervise kaitseks hoia distantsi ja liigu hajutatult

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles