Mida jaksad loodusesse kaasa võtta, jaksad sealt ka ära viia

Endiselt leidub inimesi, kes veavad prügi metsa alla, mitte jäätmejaama, kus on selle õige koht. Foto: Ain Liiva

Pühade eel tuletab Keskkonnaministeerium meelde, et kõik, mis loodusesse ja randadesse kaasa võetakse, tuleb sealt ka endaga kaasa viia. See põhimõte kehtib kõigi jäätmete, ka pisiprügi puhul.

Keskkonnaminister Rene Kokk ütles, et rannas, metsas või muus looduskaunis kohas liikudes peab endiselt prügi panema selleks ettenähtud kohta – prügikasti. "Selle puudumisel tuleb järgida põhimõtet, et kõik, mis jaksad kaasa tuua, jaksad ka ära viia. Tundub elementaarne, kuid looduses nähtut silmas pidades on paraku vajalik see eraldi üle rääkida. Ainult niimoodi jäävad looduskaunid kohad kauniks ka järgmistele külastajatele,“ rõhutas ta.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma märkis, et isegi olukorras, kus prügikasti ei ole läheduses, peaks suutma iga inimene kohvitopsi või kommipaberit seni kaasas kanda, kuni leiab prügikasti. "Käidavates kohtades jäätmete kogumiseks vajaliku taristu olemasolu peab tagama kohalik omavalitsus. Omavalitsustel on kohustus korraldada vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumine," toonitas ta.

Kuigi avalikes randades tagab heakorra kohalik omavalitsus, kuid alati ei ole armastatud ujumiskohtade puhul tegemist avalike randadega ja neis tuleb rannakülastajal endal heakorra eest vastutada.

Pisiprügi ei ole pisiasi

Eriti ohtralt leidub looduses ja randades pisijäätmeid. Suitsukoni maha viskamine, kilekoti kanalisatsiooniluugist sisse poetamine või pudelikorgi külaplatsi lõkkealusele viskamine ei oma selle teo toime panijale tõenäoliselt tähendust ja ilmselt ei mõelda ka sellele, milline on sellise tegevuse tagajärg.

Suitsukoni jääb keskkonda kuni viieks aastaks

Suitsukoni lagunemine võtab looduses aega kuni viis aastat. Suitsukonide koostis muudab nad looduslikule lagunemisele väga vastupidavaks, sest filtrid koosnevad enamasti tselluloosatsetaadist, mis laguneb väga aeglaselt. Kui suitsukoni visatakse maha või sadeveekanalisatsiooni, mida sageli tehakse, võib see jõuda veekogudesse, kus ta satub kalade toidulauale. Selle vältimiseks saab panuse anda iga suitsetaja, visates suitsukoni prügikasti. Ka muu randa maha visatud prügi võib tuule kaasabil merre kanduda.

Kilekotid jõuavad ringiga meie (kala)toidulauale

Samuti jõuavad merre kilekotid, mis sadeveekanalisatsiooni poetatakse või sinna äravoolava veega satuvad, sest tihti ei läbi sadeveekanalisatsioon selliseid puhastusseadmeid, mis prügi kinni püüaks. Enamasti on sadeveekanalisatsioonid varustatud võredega, kuid need ei püüa kinni väiksemat prügi. Veekogudesse jõudvad kilekotid lagunevad ajaga väikseks mikroplastikuks, muutudes ohuks mereelukatele, kes selle alla neelavad. Paraku tuleb meist paljude toidulauale kalu just Läänemerest ja nii on mikroplasti lõpptarbija lõpuks inimene. Seega tuleb olla enda ja teiste vastu hoolsam ning mitte põhjustada kalade söömiskõlbmatuks muutumist.

Pudelikorgi põletamine kahjustab tervist

Pudelikorgi külaplatsi lõkkealusele viskamine võib esmapilgul tähtsusetu tunduda, sest kork on nii väike, kuid see annab aimu, et viskajal ongi kombeks prügi lõkkes põletada. Plastide põletamisel lõkkes eraldub hulk kahjulikke aineid, sest temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele ja ohtlike ainete põlemist seal ei toimu vaid need lenduvad õhku. Spetsiaalsetes põletustehastes püütakse ohtlikud ained kinni filtrite abil. Külaplatsidel, kus peetakse ka kogukondlikke jaanitulesid, hingavad ohtlikke aineid sisse kõik jaanitulelised ja seega on eriti oluline jälgida, et lõkked ei koosneks prügist. Prügi põlemisel tekkivad ohtlikud ained võivad inimestel tekitada mürgistusi ja kahjustada erinevaid organeid, paljud neist ainetest on ka vähki tekitavad. Seega oma ja ümbritsevate inimeste tervise huvides tuleb põletamise asemel jäätmed kokku koguda ja jäätmekäitlejale üle anda.

„Pühade eel on tavaline, et liigutakse rohkem, mis on igati tervitatav. Samas kasvab nii ka tarbimine ja jäätmeteke. Sageli on pühadejärgne vaatepilt nagu prügisõja tanner. Igaühe kohustus on hoida meie keskkonda ning oma prügi viia selleks ettenähtud kohta,“ ütleb Heinma.