Keskkonnaamet kogub teavet karuputke võõrliikide uutest kasvukohtadest

Sosnovski karuputk. Foto: Sille Annuk

Keskkonnaamet ootab teateid karuputke võõrliikidest, et panna piir nende ohtlike taimede levikule. Oluline on teada anda ka üksikutest taimedest, sest üks taim võib anda kuni 100 000 seemet. Just praegu on karuputke võõrliike lihtne tähele panna, sest kätte on jõudnud nende õitseaeg.

Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, seetõttu tuleb neid tõrjuda.

Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Tammekänd selgitab, et riikliku tõrje õnnestumiseks on meil vaja teada kõiki karuputke võõrliikide kasvukohti. „Iga mitte-tõrjes olev kasvukoht on  levikuallikas. Seepärast ootame infot taimede leiukohtadest nii metsas, tagahoovis kui ka põllu servas ja nii 100-taimelistest kolooniatest kui ka üksikute taimedega kohtadest,“ räägib Tammekänd.

Karuputke võõrliigid on 1,5 kuni 4 m kõrged ja säravvalgete õitega. Õiesarikates on üle 50, tipmises sarikas üle 100 kiire (väikese õisiku) ja alumised kiired on pikemad kui keskmised. Lehelabad on kuni 1 meeter laiad ja üle 1 meetri pikad, varred on jämedad, soonilised, karekarvased, punakate täppide ja triipudega. Lähemalt saab lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.

Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, seetõttu tuleb neid tõrjuda.

Alates riikliku tõrje algusest jõuab igal aastal Keskkonnaametini teateid uutest kasvukohtadest umbes sajal hektaril. „Selle põhjal järeldame, et teadmata kasvukohti on üle Eesti jätkuvalt veel päris palju,“ tõdeb Tammekänd. Kõige suurem hulk teateid karuputke võõrliikidest laekubki nende õitsemisajal - säravvalgete suurte õisikutega taimed paistavad kaugele ja püüavad pilku. Teadaolevaid kasvukohti on üle Eesti ligikaudu 3000 hektaril ja neid saab näha Maa-ameti kaardirakenduselt.

Taimest teatamiseks on kaks võimalust:

·         tee karuputke võõrliigist foto ja saada asukohakirjeldus aadressile [e-mail];  

·         sisesta vaatlus loodusvaatluste andmebaasi.

Kõik taimede uued kasvukohad kaardistatakse, lisatakse andmebaasi ja liidetakse riikliku tõrje plaanidesse.

Eike Tammekännu sõnul on väga oodatud ka maaomanike või kohalike elanike enda tõrjetegevus. Keskkonnaamet on sel juhul igati valmis nõuga aitama.

Karuputke võõrliigid on kantud võõrliikide nimekirja ka Euroopa Liidu tasandil. See tähendab, et nende kasvatamine ja igasugune leviku soodustamine on keelatud. Eestis korraldab karuputke tõrjet Keskkonnaamet ja tõrjetööd kestavad maist kuni septembrini.